Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 11: 1-13
Taavet ja Batseba1Ja järgmisel aastal kuningate sõttamineku ajal läkitas Taavet Joabi ja koos temaga ta sulased ja kogu Iisraeli sõtta, ja nad hävitasid ammonlasi ning piirasid Rabbat; Taavet ise aga jäi Jeruusalemma.
2Ja ühel õhtul, kui Taavet oli tõusnud voodist ja kõndis kuningakoja katusel, nägi ta katuselt ühte naist ennast pesevat; ja naine oli väga ilus.
3Kui Taavet läkitas naise kohta teateid pärima, siis öeldi: "Eks see ole Batseba, Eliami tütar, hett Uurija naine!"
4Siis Taavet läkitas käskjalad teda tooma. Ja kui ta tuli tema juurde, siis Taavet magas tema juures; naine oli just ennast puhastanud oma roojasusest. Siis läks naine tagasi oma kotta.
5Ja naine jäi lapseootele; ta läkitas Taavetile teate, öeldes: "Ma olen lapseootel."
6Siis Taavet läkitas Joabile sõna: "Saada hett Uurija minu juurde!" Ja Joab saatis Uurija Taaveti juurde.
7Ja kui Uurija tuli tema juurde, küsis Taavet, kuidas Joabi ja rahva käsi käib ja kuidas on lugu sõjaga.
8Ja Taavet ütles Uurijale: "Mine alla oma kotta ja pese jalgu!" Uurija läks kuningakojast välja ja temale järgnes kuninga kingitus.
9Aga Uurija heitis magama kuningakoja ukse ette kõigi oma isanda sulaste hulka ega läinud alla oma kotta.
10Kui Taavetile teatati ja öeldi: "Uurija ei olegi läinud oma kotta", siis Taavet küsis Uurijalt: "Eks sa ole tulnud teekonnalt? Mispärast sa siis ei ole läinud oma kotta?"
11Aga Uurija vastas Taavetile: "Laegas ning Iisrael ja Juuda asuvad telkides, ja mu isand Joab ja mu isanda sulased on väljal leeris. Kas mina peaksin siis minema oma kotta sööma ja jooma ja magama oma naisega? Nii tõesti kui sa elad ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei tee seda mitte."
12Ja Taavet ütles Uurijale: "Jää siis ka veel täna siia ja homme saadan ma su ära!" Ja Uurija jäi Jeruusalemma selleks ja järgmiseks päevaks.
13Ja Taavet kutsus Uurija, too sõi ja jõi tema juures ja Taavet jootis ta purju; ent õhtul läks Uurija magama oma asemele koos oma isanda sulastega ega läinud alla oma kotta.
On alati kiusatus lugeda sellesse loosse rohkem sisse kui on kirja pandud. Taaveti ja Batseba suhtest tahatakse ju teada nii palju rohkem. Kirjutaja eesmärk aga ei ole mitte rahuldada meie uudishimu, vaid näidata hoiatavate pinstlitõmmetega kuidas võim võib inimest korrumpeerida.
Kõigepealt vahetab Taavet oma elukeskkonda - vägede eesliinilt tuleb ta paleesse, koju.
Aga ta ei leia otsitud rahu, selleasemel kogeb ta hoopis sisemist tühjust, elutus ja see juhib ta ohuolukorda hetkel kui ta salaja jälgib kaunist naist ühel õhtupoolikul. Harjunu käskima, haarab Taavet initsiatiivi kogu peatüki tegevuse ulatuses, ja samas kogeb, et kõik sündmused siiski ei allu tema kontrollile. Ta näeb, ta uurib, ta saadab järele, ta magab selle naisega. Irooniline on see, et põhjus, miks Batseba end pesi ja selleg äratas Taaveti himu, oli puhastada end (s4)! Kogu jutustus on täidetud enam himust kui armastusest ning paari lühike kohtumine meenutab üheöö suhet. Tagasilöök tuleb Batseba rasestumise näol, ja naine ise (kirjutaja kasutab tema nime väga harva) räägib vaid niipalju kui on vaja sellest teatamiseks.
Endiselt võimu oma käes hoidev, hakkab Taavet otsima viis sündinud kahju vähendamiseks ning kutsub sõjast koju naise abikaasa Uurija. Taas aga põrkab ta sellele, et needsamad väärtused, mida ta oma sõjameestes on hinnanud ning neis arendanud, osutuvad nüüd takistuseks ega lase Uurijal reeturiks saada. Veelkord proovib Taavet meest murda, seekord kasutades alkoholi mehe vastupanu nõrgendamiseks, kuid Uurija sisemine kindlus ei lase tal ka seekord libastuda ning Taavet on teist korda ohus.
On äärmiselt raske ära tunda selles loos Taavetit, keda tunneme muidu Piibli lehekülgedelt, aga võime tunda, et see on nagu mingi hullus, mis teda haaranud on. Näeme, et mees on otsustanud teha kõik mis tema võimusese, et oma abielurikkumist varjata. Ta on kaotanud igasuguse mõõdutune ja tasakaalu ning vajumas üha sügavamale mülkasse. Kui petlik ja hukutav võib olla patt!
Selle kommentaari autor: Colin Sinclair