Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 3:16-27
Iisraeli vahimees16Aga seitsme päeva pärast tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
17"Inimesepoeg, ma olen sind pannud vahimeheks Iisraeli soole. Ja kui sa kuuled sõna mu suust, siis sa pead neid minu poolt manitsema.
18Kui ma ütlen õelale: "Sa pead surema!", kuid sina ei manitse teda ega räägi, et manitseda õelat pöörduma oma õeluse teelt, et hoida teda elus, siis see õel küll sureb oma süü pärast, aga tema verd ma nõuan sinu käest.
19Aga kui sa õelat manitsed ja tema ei pöördu oma õelusest või oma õeluse teelt, siis ta sureb oma süü pärast, sina aga oled päästnud oma hinge.
20Ja kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut, siis ma panen ta ette komistuskivi ja ta peab surema; kui sa teda ei ole manitsenud, siis ta peab surema oma patu pärast ja ta õigeid tegusid, mis ta oli teinud, ei peeta meeles; aga tema verd ma nõuan sinu käest.
21Ent kui sa õiget manitsed, et õige ei teeks pattu, ja tema ei teegi pattu, siis ta jääb tõesti elama, sest ta on lasknud ennast manitseda ja sina oled päästnud oma hinge."Prohvet tehakse tummaks22Issanda käsi tuli seal minu peale ja ta ütles mulle: "Tõuse, mine orgu, seal räägin ma sinuga!"
23Ja ma tõusin ning läksin orgu, ja vaata, seal seisis Issanda auhiilgus, samasugune auhiilgus, mida ma olin näinud Kebari jõe ääres; ja ma langesin silmili.
24Aga minu sisse tuli Vaim ja tõstis mu jalgadele seisma; ta rääkis minuga ja ütles mulle: "Mine, sule ennast oma kotta!
25Ja sina, inimesepoeg! Vaata, su peale pannakse köied ja sind seotakse nendega, et sa ei saaks minna välja nende sekka.
26Ja ma kinnitan su keele su suulae külge, nõnda et sa jääd tummaks ega saa olla neile noomijaks; sest nad on vastupanija sugu.
27Aga kui mina räägin sinuga, siis ma avan sinu suu, et sa räägiksid nendega: Nõnda ütleb Issand Jumal: Kes tahab kuulata, see kuulaku, kes mitte, see jätku kuulamata, sest nad on vastupanija sugu!
Valvurid, vahimehed? Tänapäeval sellist ametit enamasti ei vajata - väljaarvatud politseis ja turvateenistustes. Sellest hoolimata investeerime erinevatesse kaitsepakkettidesse: meil on arvutite viirustõrje programmid; tuletõrje alarmid, jm varase hoiatuse kaitsesüsteemid -tegelikult on elu täis vidinaid, mis peaksid õnnetused kaugel hoidma.
Sama toimus iidses maailmas: iga linn pani välja vahimehed, et õnnetuse tulles kõlaks hoiatus õigeaegselt. Vahimehed ei olnud tingimata parimad sõjamehed, veelgi vähem nutikad väejuhid. Nende ülesanne oli lihtsalt ärkvel püsida ning häda märgates kohe hoiatus anda.
Ka Hesekiel pidi olem vahimees, hoiatamas kurje, kes ei soovinud meelt parandada ning õigeid, kes olid tagasi langenud. 18.peatükist leiame tema arvatava kuulajaskonna kohta rohkem detaile; ja veelkord räägitakse Hesekieli ülesannetest 33 peatükis.
Siin aga on keskmes vahimees ise.Talle oli antud pühalik ülesanne, tema pidi olema see, kes kannab vastutust. Kuidas on meiega? Milline on meie vastutus ja kuidas täidame seda? Aga selles ülesandes on veel lisaväljakutse - see vahimees seotakse oma vastaste poolt ning tehakse tummaks Jumala poolt. Hesekieli vastane ja rivaal, Semaja, kirjutab Jeruusalemma ning soovitab prohvetile sama kohtlemist mida rakendati “hullu Jeremija” suhtes (Jr 29:26). Võibolla oli Semaja Hesekieli vastaste juht? Järgmistes peatükkides loeme, et Hesekiel on aktiivselt tegutsev ja ka kõnelev - järelikult pidid need sidumised olema ajutised või osalised. Igal juhul olid need selged märgid nii inimlikust opositsioonist kui ka jumalikust kontrollist.
Hesekieli kutsumise loos ilmneb huvitav sümmeetria: suur avanägemus, prohveti kutsumine, taastumise näda, vahimeheks kutsumine, ja viimaks lõpunägemus (s 23). Kuigi seda viimast nägemust ei kirjeldata eriti detailselt, on selge, et tegu on taas kogemusega jumalikust auhiilgusest, nii nagu esimese puhul (ja nii nagu see kordub veelkord 10:15). Ilmselt vajas prohvet noid värskeid kogemusi Jumala väest, et vastu pidada oma ülesande täitmisel ja Jumal oma armus ka kinkis talle need. Jumal teab meie vajadusi, ning kohtab meid väga spetsiifilisel viisil keset meie vajadust. Näiteks ühel hetkel vajas Hesekiel lihtsalt und ja toitu, ning Jumal andis talle need - kaks korda! Pole siis ime, et hiljem üks teine jumalasulane sõnab täie kindlusega: “Küll mu Jumal täidab kõik teie vajadused oma rikkust mööda, kirkusega Kristuses Jeesuses!” (Fl 4:19).
Selle kommentaari autor: Philip Johnston