Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 4:1-17
Jeruusalemma piiramise näitlik kujutamine1Ja sina, inimesepoeg, võta enesele telliskivi, pane see enese ette ja uurenda sellesse linn - Jeruusalemm!
2Pane see piiramisseisukorda, ehita selle vastu piiramisseadmed, kuhja piiramisvall, aseta sõjaleerid ja paiguta müüripurustajad ümberringi!
3Võta siis enesele raudpann ja pane see raudmüüriks enese ja linna vahele ning pööra oma pale kindlalt selle poole, nõnda et see oleks piiratav ja sina selle piiraja; see olgu Iisraeli soole märgiks!
4Ja sina heida magama oma vasaku külje peale ja võta enda peale Iisraeli soo süü: niipalju päevi kui sa magad selle külje peal, kannad sa nende süüd!
5Ja mina määran sulle selleks päevade arvuks nende süüaastad: kolmsada üheksakümmend päeva pead sa kandma Iisraeli soo süüd!
6Ja kui sa need oled lõpetanud, siis teisel korral pead sa magama parema külje peal ja kandma Juuda soo süüd nelikümmend päeva; ma olen sulle määranud iga aasta kohta ühe päeva.
7Ja pööra oma pale ja paljastatud käsivars ümberpiiratud Jeruusalemma poole ja ennusta sellele!
8Ja vaata, ma panen su peale köied, et sa ei saaks pöörduda ühelt küljelt teisele, kuni sa oma piiramispäevad oled lõpetanud.
9Võta nüüd enesele nisu, otri, ube, läätsi, hirssi ja okasnisu, pane need ühte astjasse ja tee neist enesele leiba, niipalju päevi kui sa magad oma külje peal: kolmsada üheksakümmend päeva pead sa seda sööma!
10Ja su roog, mida sa päevas sööd, vaagigu kakskümmend seeklit; seda pead sa sööma aeg-ajalt.
11Ja vett pead sa jooma mõõdu järgi: pool toopi; seda pead sa jooma aeg-ajalt.
12Sa pead seda sööma nagu odrakooki ja küpsetama inimeste silme ees nende rooja peal."
13Ja Issand ütles: "Nõnda peavad Iisraeli lapsed sööma oma roojast leiba paganate keskel, kuhu ma nad pillutan."
14Aga mina ütlesin: "Oh Issand Jumal! Vaata, mu hing ei ole iialgi saanud roojaseks; oma noorusest tänini ei ole ma söönud raibet ega mahamurtut, ja mu suhu ei ole saanud roiskunud liha."
15Siis ta ütles mulle: "Vaata, ma luban sulle inimrooja asemel veisesõnnikut; valmista siis oma leiba selle peal!"
16Ja ta ütles mulle: "Inimesepoeg, vaata, ma murran katki leivatoe Jeruusalemmas; siis nad saavad leiba süüa kaalu järgi ja murega ning vett juua mõõdu järgi ja hirmuga,
17sellepärast et neil on puudus leivast ja veest - et nad hakkaksid üheskoos lõdisema ja kõduneksid oma süütegude sees.
“See töö pole selline kui sa arvad!”
Peale arusaamise piire ületavat nägemust ning hirmuäratavat läkitust, algab Hesekieli esimene tööpäev. Ta peab edasi andma Jumala sõnumi, vastanduma mässumeelsele rahvale, hoiatama kurje ja näiliselt õigeid. Ja tal on palju öelda. Kuid talle antud töö on täis ootamatusi.
Kõigepealt on aeg mänigda: prohvet peab tegema savimudeli ümberpiiratud Jeruusalemmast. Siis on vaheaeg: ta peab istuma raudpanni taga, näoga linna poole. SIis tuleb ülejäänud aeg ja lõunapaus! Loomulikult ei ole see tegelikkuses mingi lasteaiategevus, vaid kõik on osa suuremast sõnumist mis tuleb ootamatult.
Ka meie võime täiskäigul olla Jumalat teenimas ühel viisil, ja siis korraga saada kutse hakata tegema midagi täiesti teistsugust. Oled sa selleks valmis?
Kõigile kolmele tegevusele antakse ka selgitus. Mugavaks muutunud pagulastele, kes peavad oma vangistust ajutiseks, antakse sõnum et palju hullem on alles tulemas.
Veel kord piiratakse Jeruusalemm ümber ja seekord Jumal ei sekku. Nende patt on kõikehõlmav - mida iganeds ka arvud 390 ja 40 tähendavad; märgivad need pikki perioode. Teisisõnu: Iisrael ja Juuda on pattu teinud kogu oma ajaloo ulatuses. Ja ka nüüd, paguluses, ei suuda nad pidada puhtuse käske ning peavad seepärast toitu tegema väljaheidete peal.
Asjaolu, et Hesekiel ei taha kasutada inimese väljaheiteid, näitab kui oluline oli talle kui preestrile pidada nõutud puhtuseseadusi - mis olid palju kõrgemad tavainimestele seatud seadusest. Ja see, et Jumal on nõus oma korraldust muutma, näitab kui väga ta prohvetist hoolib. Sõnum ise aga jääb troostituks. Jumala töös ei saa loota jätkuvale populaarsusele.
Ühel küljel lamamine oli arvatavasti rituaalne tegu, mida tehti mõne päeva keskse tunni jooksul igal päeval - teisiti poleks Hesekiel saanud kuidagi koguda küttematerjali ega küpsetada oma toitu. Kuid asjaolu, et kogu see asi pidi kestma 14 kuud on vapustav. Antud arvude tähendus jääb varjatuks, vaatamata sajanditepikkusele uurimistööle. Ei 390 ega ka 40 sobitu ühessegi Iisraeli ja Juuda ajaloo teadaolevasse perioodi. Aga Hesekiel oligi prohvet, mitte ajaloolane, ning tema mureks oli olevik, mitte minevik. Kokkuvõttes oli tegu kohtumõistmise tunnustähega.
Selle kommentaari autor: Philip Johnston