Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 6:1-14
Ennustus Iisraeli mägedele1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2"Inimesepoeg, pööra oma pale Iisraeli mägede poole ja kuuluta neile prohvetlikult
3ning ütle: Iisraeli mäed, kuulge Issanda Jumala sõna! Nõnda ütleb Issand Jumal mägedele ja küngastele, jäärakutele ja orgudele: Vaata, ma toon teie kallale mõõga ja hävitan teie ohvrikünkad.
4Teie altarid rüüstatakse ja teie suitsutusaltarid purustatakse; ja ma lasen teie hulgast mahalööduil langeda teie ebajumalate ette.
5Ma panen Iisraeli laste laibad nende ebajumalate ette ja puistan teie luud teie altarite ümber.
6Kõigis teie asupaigus muutuvad linnad varemeiks ja ohvrikünkad laastatuks; nõnda jäävad teie altarid varemeiks ja rüüstatuks, teie ebajumalad purustatuks ja hävitatuks, teie suitsutusaltarid lammutatuks ja teie tööd ärapühituks.
7Mahalöödud langevad teie keskel, ja siis te tunnete, et mina olen Issand!
8Aga ma jätan järele jäägi: teil on mõõga eest pääsenuid paganate seas, kui teid maid mööda pillutatakse.
9Ja need teie hulgast, kes pääsevad, mõtlevad minu peale paganate seas, kuhu nad on vangi viidud, siis kui ma olen purustanud nende truuduseta südamed, mis minu juurest on lahkunud, ja nende silmad, mis truuduseta on järginud nende ebajumalaid; ja nad tülgastuvad oma kuritegude pärast, mis nad on teinud, kõigi oma jäleduste pärast.
10Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand; ma ei ole ilmaaegu rääkinud, et ma valmistan neile selle õnnetuse.
11Nõnda ütleb Issand Jumal: Löö käsi kokku ja trambi jalgadega ning ütle: "Oh häda!" kõigi Iisraeli soo vastikute jäleduste pärast. Nad langevad mõõga, nälja ja katku läbi.
12Kes on kaugel, sureb katku, ja kes on ligidal, langeb mõõga läbi, aga järelejäänu ja hoitu sureb nälga; nõnda ma valan nende peale oma tulise viha.
13Ja te saate tunda, et mina olen Issand, kui teie hulgast mahalöödud on teie ebajumalate keskel ümber teie altarite igal kõrgel künkal, kõigil mäetippudel ning iga halja puu ja iga oksliku tamme all paigus, kus nad on teinud uimastuslõhna kõigile oma ebajumalaile.
14Ja ma sirutan oma käe välja nende vastu ning teen maa lagedaks ja laastatuks kõrbest kuni Riblani kõigis nende asupaigus; ja nad saavad tunda, et mina olen Issand."
Tundub, et Hesekiel raamatu peateemaks ongi karistus, vähemalt selle esimeses osas - ja seda nii suurel määral, et vastavat teist taolist lugemist leida osutub raskeks. Seetõttu on mõistlik just siin seisatada, mõtiskledes kogu teema üle sügavamalt. Lapsevanemad, poliitikud, politsei ja vanglaametnikud on kõik sunnitud tegelema karistamisega erinevail viisidel. Karistuse teemaga aga peavad tegelema ka kristlased kohaldades Pühakirja oma usuga.
Traditsiooniliselt tesotatakse karistust kahel viisil, kättemaksu ja hirmutamise läbi: selle määra annab kuritöö ulatus ning see peaks hoidma eksija ja teised sama tegu kordamast.
Mõni paneb suurema rõhu ühele elemendile, teine teisele. Hiljaaegu aga lisati karistuse mõistmisse veel kaks elementi. Karistus peaks olema ka taastav: sisaldades tektitatud kahju taastamise - nagu näeme paljudes VT käsuseaduse klauslites. Ja karistuse peab olema suhteid taastav - tuues teataval tasandil lepituse kurjategija ja ohvri isiklikku suhtesse.
Igal karistuse erineval tahul on oma tugevad küljed, kuigi ükski neist ei anna kogu tervikut. Mil määral iga tahk peaks olema esiletoodud perekondlike, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete valdkonnas - jääb jätkuvaks vaidlusaineks. Kõik nimetatud tahud on aga esindatud mingil määral Jumala karistuses Iisraelile.
Selgelt on olemas kättemaks. Jumala seadmisi oli jõhkralt rikutud, hoiatused said antud ja nüüd oli karistuse kord (s 9,10). Samamoodi on olemas hirmutamine, või vähemalt õppetund selle kohta, et Jumal ei tee nalja ning täidab oma sõna (s 7,14). Toosama lause “...siis te tunnete, et mina olen Issand.”, sisaldab juba iseensest taastavat kavatsust, suunda pöörata tagasi tõelise jumalatundmise juurde. Ja loomulikult tähendab see ak uuednatud suhteid. Viimased kaks tahku tulevad enam esile Hesekieli raamatu teises pooles, kuid on täiesti olemas ka tänases tekstis. Hesekieli jõuline ja värvikas pilt saabuvast karistusest oli kahtlemata kujundatud nii ajastust kus ta elas, kui ka tema personaalsest temperamendist - aga see võib panna meid mööda vaatama karistuse eneses mitmetahulisusest.
Selle kommentaari autor: Philip Johnston