Nii nagu James Bondi filmide juurde kuulub vältimatult lause “Minu nimi on Bond, James Bond” - on ausus midagi mis olemuslikult kuulus Pauluse juurde. "Ausus" oleks võinud olla Pauluse teine nimi.
Nüüd on ta olukorras kus tema tegutsemine on sattunud tugeva ja avaliku kriitika alla (s 17). Süüdistatakse tema käitumist, kirjutamisviisi ning plaanide muutust (s 12-15). Pauluse usaldusväärsus apostlina on asetatud küsimärgi alla, aga veelgi enam on tulejoonel tema reputatsioon:kui ta tõesti oli “kergemeelne” (s 17), siis mida öeldakse tema poolt kuulutatud sõnumi kohta? Kuidas võiks ta kaitsta oma sõnumit (s 18-22)?
Paulus vastab ühemõtteliselt: Jumala Pojas ei ole mingit kahepalgelisust. Ja see on ka Pauluse enese aususe teoloogiliseks aluseks.
Reisiplaanide muutus ei pane kaasaja inimesi kahtlema kellegi kristlikus siiruses või nende sõnumi kehtivuses, ometi ei tähenda see nagu poleks praegugi vaja elada ausalt ning läbipaistvalt. Oleme kõik kuulnud kristlikest juhtidest, kes on olnud segatud tegudesse mis on täielikus vastuolus nende poolt kuulutatud sõnumiga. Selliste juhtumitega kaasnevad probleemid ja tagajärjed nende isiklikus elus, aga ka sõprade, naabrite ja koguduse elus on tohutud.
Kakskümmend üks sajandit peale Pauluse kirju, on ikka veel tõsi, et selles töös on alati palju rohkem kaalul kui kellegi isiklik reputatsioon - kaalul on evangeeliumi sõnumi usaldusväärsus. Ja meie ülesanne on ka tegelikult teha õiget asja, õigetel motiividel ning õigel viisil - nii, et kõik võivad seda näha. Ka meie peame olema inimesed, kelle teine nimi võib olla “ausus”, ning kes kinnitavad Jumala usaldusväärsust kõiges, mida teevad.