Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Õndsad on need, kes on kurvad

Pühapäev, 14. Oktoober 2012

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 137

Nutulaul Paabeli vangipõlves
1Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile.
2Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled.
3Sest seal küsisid meilt meie vangiviijad laulu sõnu ja meie piinajad rõõmulaule: "Laulge meile Siioni laule!"
4Kuidas me võime laulda Issanda laulu võõral pinnal?
5Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi!
6Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks, kui ma ei paneks Jeruusalemma oma ülemaks rõõmuks!
7Tuleta meelde, Issand, Jeruusalemma hukatuse päeva Edomi laste vastu, kes ütlesid: "Kiskuge maha, kiskuge alusmüürini maha, mis on temas!"
8Paabeli tütar, sa laastatav! Õnnis on see, kes sulle tasub sedamööda, kuidas sa meile oled teinud.
9Õnnis on see, kes võtab su väikesed lapsed ja rabab nad vastu kaljut.

Anna mulle palun, Jumal, kui ma ülistan sind täna, et asjad maa võiksid muutuda kummaliselt selgeks Sinu au ja armu valguses. Aamen.

Kuidas me saame laulda Issanda laulu võõral maal? Pealtnäha võib see üsna lihtne olla, kui vaadata kristliku muusika lõputut voolu ja enamiku koguduste praktikat. Meie laulud võivad muidugi olla trotslik kinnitus, et Jumal on kuningas ja et kurjus ei jää võitjaks, kuid hea, kui me ei lase ülistusel muutuda tuimestuseks, mis nüristab meie meeled, et me ei tunne enam valu maailma pärast, kus Jumalat eitatakse ja lapsi halvasti koheldakse.
See psalm meenutab Paabeli vangipõlve. Paabel oli koht muljetavaldava tehnilise arengutasemega ("jõed" on tegelikult kanalisüsteem), ilusate puude ja kultuuriga, mis suhtus Jumalass mõnitavalt. Sellekontekstis on nõue laulda Siioni laule samasuguse tähendusega, kui jõululaulude mängimine kaubamajades - mis võib olla sama solvav.
Selle asemel, et laulda laule, mis hoiavad meie meeleolu kõrgel või annavad rõhujatele hea tunde, oleme kutsutud meeles pidama, kes me oleme ja kuhu me kuulume, mäletama valu maailmas ja pöörduma Jumala poole meenutamaks õigluse ja halastusega maailmas toimepandud kohutavaid tegusid (s 7). Salmid 8 ja 9 šokeerivad meid oma jõhkra kujundlikkusega. Selliseid õudusi sünnib tänapäevalgi, mõnikord kasutatakse selleks "relvasüsteeme", mille kasutajad ei pea ise pealt vaatama tapatalguid, mida nad korda saadavad - kuna me ei soovi teada, mida tehakse meie nimel. Laul väljendab kurbust ja viha ja need on mõnikord väga asjakohased tunded. Mitte tunda neid suurt kurjust kogedes on isegi väga halb. Aga kui me mõnikord nii tunneme, peaksime viima oma tunded Jumala ette, nagu psalmist teeb - ja ka need sinna jätma.

See on lugu kahest linnast (vrd Ilm 18:21). Üks linn aja jooksul unustatakse, isegi kui ta on olnud omal ajal üldise imetluse objekt. Teine linn omab mõju maailmas selle kaudu, et kannatab vägivalla all ja on üldiselt põlatud. Mida sa teed, et näidata, kumba linna sina kuulud?

Selle kommentaari autor: Pauline Hoggarth