Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 19: 1-23
Taavet leinab Absalomi1Kuningas oli vapustatud. Ta läks üles väravakambrisse ja nuttis. Ja minnes ta rääkis nõnda: "Mu poeg Absalom, mu poeg, mu poeg Absalom! Oleksin mina surnud sinu asemel! Absalom, mu poeg, mu poeg!"
2Ja Joabile teatati: "Vaata, kuningas nutab ja leinab Absalomi."
3Nõnda muutus võit sel päeval leinaks kogu rahvale, sest rahvas kuulis sel päeval öeldavat: "Kuningas on kurb oma poja pärast."
4Ja rahvas tuli sel päeval linna vargsi, nagu tuleb vargsi rahvas, kes häbeneb, et on lahingust põgenenud.
5Kuningas oli katnud oma näo ja kisendas suure häälega: "Mu poeg Absalom! Absalom, mu poeg, mu poeg!"
6Siis tuli Joab kuninga juurde kotta ja ütles: "Sa oled täna pannud häbenema kõigi oma sulaste näod, kes täna on päästnud su hinge, samuti su poegade ja tütarde hinged, ja su naiste ja liignaiste hinged,
7sellepärast et sa armastad neid, kes sind vihkavad, ja vihkad neid, kes sind armastavad. Sest täna oled sa teinud teatavaks, et sa ei hooli pealikuist ega sulaseist. Ja nüüd ma tean, et kui Absalom elaks ja meie kõik oleksime täna surnud, siis oleks see sinu silmis õige olnud.
8Aga tõuse nüüd, mine välja ja kõnele sõbralikult oma sulastega! Sest ma vannun Issanda juures: kui sa välja ei lähe, siis ei jää selleks ööks su juurde enam ainsatki meest. Ja see oleks sulle halvem kui kõik muud õnnetused, mis sind on tabanud su noorusest tänini." Siis kuningas tõusis ja istus väravasse. Ja kogu rahvale teatati ning öeldi: "Vaata, kuningas istub väravas." Siis tuli kogu rahvas kuninga ette.Taavet tuleb tagasi Jeruusalemma9Aga kui Iisrael oli põgenenud, igaüks oma telki,
10siis sõneles kogu rahvas kõigis Iisraeli suguharudes, öeldes: "Kuningas on meid päästnud vaenlaste pihust, tema on meid vabastanud vilistite käest, aga nüüd on ta Absalomi eest maalt põgenenud.
11Ja Absalom, kelle me võidsime eneste üle, on tapluses surnud. Mispärast te siis nüüd ei tee midagi, et kuningat tagasi tuua?"
12Aga kuningas Taavet ise läkitas preestritele Saadokile ja Ebjatarile ütlema: "Rääkige Juuda vanematega ja öelge: Miks te tahate olla viimased kuningat tema kotta tagasi tooma?" Sest kogu Iisraeli kõned olid jõudnud kuningani ta kotta.
13"Teie olete mu vennad, teie olete mu luu ja liha! Miks te tahate siis olla viimased kuningat tagasi tooma?
14Ja öelge Amaasale: Eks sa ole mu luu ja liha? Tehku Jumal minuga ükskõik mida, kui sina ei saa Joabi asemel mu väepealikuks kogu oma eluajaks!"
15Nõnda pööras ta kõigi Juuda meeste südamed nagu ainsal mehel, ja nad läkitasid kuningale ütlema: "Tulge tagasi, sina ja kõik su sulased!"
16Ja kuningas läks tagasi ning jõudis Jordani äärde. Aga Juuda oli tulnud Gilgalisse, et minna kuningale vastu ja tuua kuningas üle Jordani.
17Ka Simei, Geera poeg, benjaminlane Bahuurimist, ruttas ja tuli koos Juuda meestega kuningas Taavetile vastu.
18Ja koos temaga oli tuhat meest Benjaminist, samuti Siiba, Sauli pere sulane, ja tema viisteist poega ja kakskümmend sulast koos temaga. Need ruttasid Jordani äärde enne kuningat,
19et minna koolmest läbi ja tuua üle kuninga pere ja et teha, mis tema silmis hea oli. Ja Simei, Geera poeg, heitis kuninga ette maha, kui see oli minemas üle Jordani,
20ja ütles kuningale: "Ärgu lugegu mu isand mulle süüks ja ärgu pidagu meeles, kuidas su sulane pattu tegi päeval, kui mu isand kuningas lahkus Jeruusalemmast! Kuningas ärgu võtku seda südamesse!
Oleme harjunud ja mõnikord võibolla tunneme isegi rõõmu avaliku elu tegelaste eraellu tungimisest, olgu need siis kuulsused või poliitikud. Tänane tekst aga meenutab taas, et ka kuninglikud isikud on tavalised inimesed.
Taavet ei suuda varjata oma sügavat leina, isa ahastust oma poja äkilise ja julma tapmise pärast. Võimalik, et Taaveti leina suurendas veelgi sügav lõhe mis isa ja poja vahel oli olnud, nad olid aastaid lahus elanud ning neid kaotatud aastaid ei olnud enam kuidagi võimalik tagasi saada.
Kuigi enamus meist ei käi läbi ei poliitikute ega ka kuninglike isikutega, on ikkagi hea meeles pidada, et ka nemad on “ainult inimesed”. Minister, piiskop, õppelajuhataja, ülemused - neil kõigil on omad sügavad tunded. Samamoodi tunnevad ka registraatorid, koristajad, lennujaama kontrollid, kassiirid ja isegi liikluspolitsei! Ja kui sulle tundub tänases loos Joabi agressiivne kuninga ründamine vastumeelne, siis meenuta, et kõik need inimesed tähstamad ja vähem tähtsamad, keda täna kohtad - võivad tegelikult kogeda sügavat valu.
Võibolla kannatavad nad füüsilist valu, või on väike laps neid öö otsa üleval hoidnud ja nad on mures. Võibolla on nad silmitsi suure võlaga, halva tervise või purunenud suhtega - kõik need on kannatuse erinevad vormid mida sina ja mina välisel vaatlusel ei pruugi üldse märgata.
Ja kuigi Joab tallas meelegaTaaveti tunnetel - vabandame meie sageli oma kalkust teadmatusega ja nii peaks tänane tekst panema meid hetkeks seisatama ning järele mõtlema: kuidas käitume inimestega oma ümber? Kui hoolivad ja helded suudame või ei suuda me olla ja miks?
Loomulikult on tänasel lool ka teine pool -Joab oli mures võimaliku kahju pärast oma äritegevusele ja üldisele seaduslikkusele. Sest ei ole lihtne tasakaalus hoida avaliku ameti jätkusuutlikkust keset isiklikku sügavat leina.
Selle kommentaari autor: Walter Moberly