Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 13:1-16
Esmasündinud pühitsetakse Issandale1Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2"Pühitse mulle kõik esmasündinud, kõik Iisraeli laste emakodade avajad inimestest ja kariloomadest - need olgu minu!"Hapnemata leibade püha3Ja Mooses ütles rahvale: "Mõelge päevale, mil te tulite välja Egiptusest, orjusekojast, sest vägeva käega tõi Issand teid sealt välja! Sellepärast ei tohi hapnenut süüa!
4Täna, aabibikuus, te lähete välja.
5Ja kui Issand sind viib kaananlaste, hettide, emorlaste, hiivlaste ja jebuuslaste maale, mille ta vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda, maale, mis piima ja mett voolab, siis pead sa selles kuus pidama seda teenistust.
6Seitse päeva söö hapnemata leiba ja seitsmendal päeval olgu Issanda püha!
7Hapnemata leiba söödagu seitse päeva; ärgu nähtagu su juures hapnenut ja ärgu nähtagu haputaignat kogu su maa-alal!
8Ja sel päeval seleta oma pojale, öeldes: See on ühenduses sellega, mis Issand mulle tegi, kui ma Egiptusest lahkusin.
9See olgu sulle nagu märgiks käe peal ja meeldetuletuseks silmade vahel, et Issanda Seadus oleks su suus; sest Issand tõi sind vägeva käega Egiptusest välja.
10Seda seadlust pead sa täitma määratud ajal aastast aastasse!Seadus esmasündinute kohta11Ja kui Issand sind on viinud kaananlaste maale, nagu ta sulle ja su vanemaile on vandunud, ja on andnud selle sulle,
12siis vii Issandale kõik, kes avavad emakoja; ja kõik isased esmikud su kariloomade kandest olgu Issanda päralt!
13Iga eesli esmik lunasta ühe tallega; aga kui sa teda ei lunasta, siis murra tal kael! Ja lunasta iga inimese esmasündinu oma poegade hulgas!
14Ja kui su poeg sinult tulevikus küsib, öeldes: Mida see tähendab?, siis vasta temale: Vägeva käega tõi Issand meid välja Egiptusest, orjusekojast.
15Siis kui vaarao oli kalgilt meie mineku vastu, tappis Issand kõik esmasündinud Egiptusemaal, inimeste esmasündinuist kariloomade esmasündinuteni. Seepärast ma ohverdan Issandale kõik emakoja avajad isased ja lunastan kõik oma poegade esmasündinud.
16See olgu märgiks su käe peal ja naastuks su silmade vahel; sest vägeva käega tõi Issand meid Egiptusest välja!"
Kui elu on jõukas ja rahulik, on lihtne unustada, kes me oleme, olles tehtud Jumala näo järgi, ja mida tähendab elada inimestena, kes on vabaks tehtud Kristuse kaudu. Jumal nägi seda ette, kui ta kehtestas kaks regulaarset rituaalset tegevust, mis põhinesid sellel, mida ta tegi 2. Moosese raamatus kirjeldatud sündmuste ajal. Hapnemata leiva söömine ühe nädala jooksul (s 3-10) on rituaal, mida isegi lapsed märkavad - see on aeg rääkida Issanda „vägevast käest" (s 9) ja kuidas ta aitas Iisraeli lastel kiirelt ja muljetavaldavalt orjusest vabadusse liikuda. See vabanemine polnud aga ainult minevikus, see oli ka minu ja sinu jaoks (s 8, 9). Nädalane paasapüha tähistamine oli keskne ka hiljem, Hiskija ja Joosija usulise reformatsiooni ajal. Rituaal väljendab ja kinnitab usku ning suhet Jumalaga.
Samuti kinnitab esimsese saagi andmine Jumalale mitte ainult, et kõik kuulub Jumalale, vaid et ka Jumal on suur ajaloo suunaja (s 2:11-16). Esmasündinud poeglaste lunastamine (s 12, 13) on meeldetuletus, et Jumal tappis esmasündinud Egiptuses, et vabastada oma esmasündinud poeg, Iisrael. See, et Jumal vabastab rõhujate ning igat sorti kurjuse ja ebaõigluse käest sisaldas kokkupõrkeid ja sisaldab ka täna, kuid Jumal päästab kindlasti. Kes tema eesmärkidele püsivalt vastu seisavad, saavad oma karistuse. Kusagil ei ole Jumala poolt makstud hind selgemalt näha kui Kristuse, Jumala Poja surmas, mis tagab, et meie jätkuv võitlus viib lõpliku võiduni saatana üle.
Pühad, mis meenutavad Jumala päästetööd, võitlust ja makstud hinda ning ohvriande, on vastuolus kaasaegse ühiskonna tavahoiakutega "minu elu on minu oma", "mis on minu, on minu", "võit kuulub tugevatele". Teistmoodi elu tekitab küsimusi, ka lastel, kes puutuvad kokku oma kaaslaste hoiakutega.