Loe läbi alltoodud kirjakoht: Km 1:22 - 36
Kaanani vallutamine jätkub22Ka Joosepi sugu läks teele, nad läksid Peetelisse ja Issand oli nendega.
23Kui Joosepi sugu laskis Peetelis maad kuulata, linna nimi oli muiste Luus,
24siis luurajad nägid ühte meest linnast välja tulevat ning ütlesid sellele: "Näita nüüd meile, kust me pääseme linna, siis me anname sulle armu!"
25Siis ta näitas neile linna sissepääsu ja nad lõid mõõgateraga maha linna elanikud, mehe ja kogu tema suguvõsa aga lasksid nad minna.
26Ja see mees läks hettide maale ja ehitas sinna linna ning pani sellele nimeks Luus; see on selle nimi tänapäevani.
27Aga Manasse ei vallutanud Beet-Seani ega selle tütarlinnu, ei Taanakit ega selle tütarlinnu, ei Doori elanikke ega selle tütarlinnu, ei Jibleami elanikke ega selle tütarlinnu, ei Megiddo elanikke ega selle tütarlinnu, vaid kaananlased jäid elama sellele maale.
28Aga kui Iisrael sai tugevamaks, siis nad panid kaananlastele peale töökohustuse ega ajanud neid hoopiski mitte ära.
29Efraim ei ajanud ära kaananlasi, kes elasid Geseris, vaid kaananlased Geseris jäid elama tema keskele.
30Sebulon ei ajanud ära Kitroni elanikke ega Nahaloli elanikke, vaid kaananlased elasid tema keskel ja said töökohustuslikeks.
31Aaser ei ajanud ära Akko elanikke ega Siidoni, Ahlabi, Aksibi, Helba, Afiki ja Rehobi elanikke.
32Nii elasid aaserlased maa elanike, kaananlaste keskel, sest nad ei ajanud neid ära.
33Naftali ei ajanud ära Beet-Semesi elanikke ega Beet-Anati elanikke, vaid elas maa elanike, kaananlaste keskel; aga Beet-Semesi ja Beet-Anati elanikud said neile töökohustuslikeks.
34Emorlased tõrjusid daanlased mäestikku ega lasknud neid tulla orgu.
35Ja emorlased jäid elama Har-Heresisse, Ajjaloni ja Saalbimi; aga Joosepi soo käsi osutus neile rängaks ja nad said töökohustuslikeks.
36Ja emorlaste maa-ala piir kulges Skorpionide tõusuteest Selasse ja kõrgemale.
Iisraeli lapsed on pärimas tõotatud maad, vallutades endale linnu ja külasid. Loetud tekstis kirjeldatakse peamiselt suguharude ettevõtmisi, aga ka saavutusi vaenlastega võideldes.Teksti lugedes võime tõdeda, et rahva kollektiivne mälu on hämmastavalt lühike. Veel oli elus neid, kes kõrbes värisedes kuulsid Jumala häält ning nägid Tema hirmuäratavat auhiilgust. Ometi on nüüdseks juba unustatud Jumala antud korraldus – hävitada kõik paganarahvad, mitte teha nendega lepinguid (vt 5Ms 7:1-5). Ainult Joosepi sugu talitas Luusi elanikega käsu kohaselt.
Miks andis Jumal käsu hävitada kaananlased sootuks? Ühest vastust sellele küsimusele anda on peaaegu võimatu, aga teades inimloomuse nõrkust patu kiusatusele (vt 2Ms 32 – kuldvasika juhtum), nõudis Jumal ahvatluste kõrvaldamist. Näeme, et seitsmest suguharust kuus(!! Manasse, Efraim, Sebulon, Aaser, Naftali ja ka Benjamin) ei täitnud neile antud käsku ja see sai neile tulevikus komistuskiviks.
Mida võime õppida sellest meie, tänapäeva kristlased? Elame ju meiegi keset ümbritsevat maailma ning oleme altid kõigile kiusatustele, mis ahvatlevad meid juba maast madalast. Kas peame kuulutama halastamatu sõja teisitimõtlejatele, meie usku-veendumisi mitte omaks võtnud “kaananlastele” ja hävitama nad sootuks? Või eralduma koos omasugustega kuhugi kõrvalisse paika, eemale teistest?
Kindlasti mitte. Tänapäevane "vallutamine" toimub teisiti, toimub vaimses mõõtmes. Ja selleks andis Jeesus meile selged juhtnöörid. “Teie olete maa sool, teie olete maailma valgus,” on üks tema järgijatele esitatud üleskutse (vt Mt 5:13, 14). Seda soola ja valgust peame oma südames omama, selles ei tohi me kompromisse teha. Meie kohus on "sõdida" selle eest, et sool ei tuimuks ja valgus ei muutuks pimeduseks, et Jumala Sõna ja elu meis oleks väeline ja toimiv. Ning see võitlus (iseeneses) on mõnikord sama raske kui kaananlaste väljaajamine tõotatud maalt, sama eluohtlik selles võitluses on ka Jumala käskude eiramine ja unustamine.
Selle kommentaari autor: APÜ