Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Kull või kiri?

Laupäev, 9. Märts 2013

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 20: 20-26

Variserid kiusavad Jeesust küsimusega maksurahast
20Ja nad läkitasid Jeesust varitsema nuhke, kes pidid teesklema õigeid, et teda tabada mõne sõna pealt, nii et nad võiksid ta anda maavalitseja võimusesse ja meelevalda.
21Ja need küsisid temalt: "Õpetaja, me teame, et sa räägid ja õpetad õigesti ega otsusta näo järgi, vaid õpetad Jumala teed tõepäraselt.
22Kas me peame keisrile andma pearaha või ei?"
23Aga et Jeesus märkas nende salakavalust, ütles ta neile:
24"Näidake mulle teenarit! Kelle pilt ja kiri sellel on?" Nemad ütlesid: "Keisri."
25Jeesus ütles neile: "Andke siis nüüd keisri oma keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!"
26Ja nad ei suutnud teda millestki tema kõnes tabada rahvahulga ees ja tema vastust imetledes jäid nad vait.

“Kirikule tuleb meenutada, et ta ei ole riigi isand ega teenija, vaid südametunnistus.” (Anon)

 

 

On palju vaieldud, kuidas peaks usk suhtestuma poliitilistesse autoriteetidesse. Kas riik saab mind sundida relva kandma? Oma usku salgama?
Jeesuse õpetus sünnib tänases tekstis vastusena trikiküsimusele, ning viitab teemadele, mida hiljem laiemalt avasid Paulus (Rm 13:1-7; Tt 3:1,2) ja Johannes (Ilm 13:1-10).Roomale alistatud Palestiina oli täis kibestumist - miks peaksime keisrile maksu maksma? See oli imelihtne viis Jeesus ebasoosingusse asetada - kui ta peaks soovitama keisrile maksu maksta, oleks ta juutide jaoks reetur; kui ta aga ütleks midagi maksu vastu, saaks temast seaduserikkuja.

Küsimus ise algab ebasiiralt (s 20), meelitustega (s 21), ning näilise otsekohesusega (s 22): kas on õige maksu maksta? Jeesuse vastus ajab tema kriitikud segadusse, aga rajab samal ajal aluse kristlikule riigikäsitlusele! Riigil on seaduslik roll - isegi talumatul riigil- ja see tähendab, et ka Jeesuse järgimine ei vabasta maksude maksmisest nagu on kohane ausale kodanikule. “Anna keisrile, mis on keisri kohus!” (s 25). Samas - oleme me veel ühe riigi kodanikud - ja Jumala riik seisab eespool meie rahvuslikest ning kultuurilistest identiteetidest: “ anna Jumalale, mis kuulub Jumalale” (s 25).

Läheb veidi aega, et  täiesti mõista nende väidete taga olevat teoloogiat. Jah, see tähendab, et riigil on õigus esitada meile nõudeid. Kuid see tähendab ka, et võib tekkida olukordi, kus meie esmane allumine kuulub Jumalale, inimlikest seadustest ees (Ap 5:29). Paljudele kristlastele üle maailma -näiteks Nigeerias või Pakistanis, on need tänapäeval reaalsed  elu-või-surma valikud.

Milline on sinu asupaiga kohalik valitsus? Sinu riigis? Kas nende poliitikute hulgas on kristlasi, kes vajaksid sinu tuge? Milliseid eestpalveid vajaksid valitud kirikujuhid? Oleksid sa valmis pühendama aega eestpalveteks nende eest eeloleval pühapäeval?

 
“Kõikvõimas Jumal, kelle palge ees meil kõikidel tuleb aru anda: juhi oma Vaimuga meie juhte ning poliitikuid; et nende eesmärgid võiksid taotleda meie kõikide heaolu ning rikastada argielu. Aamen”

Selle kommentaari autor: Peter Broadbent