Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 11: 32-40
Usust ja uskujatest muistsel ajal32Ja mida ma veel ütlen? Mul puudub aeg jutustada Gideonist, Baarakist, Simsonist, Jeftast, Taavetist, Saamuelist ning prohvetitest,
33kes usu läbi vallutasid kuningriike, mõistsid kohut, said kätte tõotusi, sulgesid lõvide suud,
34kustutasid tule väe, pääsesid pakku mõõgatera eest, said nõtrusest tugevaks ja vägevaks sõjas, tõrjusid tagasi võõraste vaenuleere.
35Naised said tagasi oma surnud ülestõusnutena. Ühed lasksid end piinata surnuks, võtmata vastu pakutud vabadust, selleks et saada paremat ülestõusmist.
36Teised said kogeda pilkamist ja rooska ning ahelaid ja vanglat.
37Neid on kividega surnuks visatud, pooleks saetud, mõõgaga hukatud, nad on lamba- ja kitsenahas käinud maad mööda ringi, puuduses, viletsuses ja kurja kannatades.
38Nemad, keda maailm ei olnud väärt, hulkusid ringi kõrbetes ja mägedel ning varjasid end koobastes ja urgudes.
39Ja kuigi nad kõik said oma usu läbi tunnistuse, ei saanud nad kätte tõotust,
40sest Jumal on midagi paremat näinud ette meile, nii et nemad ilma meieta ei saaks täiuslikuks.
USA’s, kus elan, on “kristlik paremtiib” omanud poliitilist mõju ja ülekaalu viimase kahekümne aasta jooksul. Selle juhid on oskuslikult kaasa tõmmanud suure hulga hääletajatest, esitades vägagi kitsa valimisplatvormi mille keskmes on olnud kristlike väärtuste taastamine.
Kuigi ma jagan mõningaid nende siiraste usklike vaateid, on mul samas ka kahtlus, kas nad oma poliitiliste eesmärkide saavutamise innukuses ei ole silmist kaotanud risti.
Tänane piiblitekst kirjeldab radikaalselt erinevat lähenemisviisi ühiskonna mõjutamiseks.
Selle asemel, et koguda suuri järgijate hulki, panustada tohutuid ressursse, kujundada avalikku arvamust ning luua soodsaid suhteid võimukandjatega - on ustavad läbi ajaloo olnud pilkealused, väärkoheldud, kividega pillutud, vangistatud, piinatud ja tapetud. See ei ole mingi viis võita valimisi, kuid on ometi Jumala viis muuta maailma.
Seda sellepärast, mida oleme juba näinud - et Jumal toimib kõige efektiivsemalt läbi inimese nõtruse, mitte aga meie eeldatava tugevuse või võimekuse kaudu (s 34). Kas see tähendab, et kristlased peavad alati läbikukkumise strateegia poolt hääletama? Kas Jumal pole siis meile andnud ande ning võimeid selleks, et kasutaksime neid Tema plaanide täideviiiseks? Muidugi on; tänases tekstis nimetatud isikute elude lähem uurimine kinnitab seda (s 32). Asi on pigem selles, et me ei tohi iial unustada, et isegi parim inimlik pingutus on viljatu, kui see ei ole kooskõlas Jumala tahtega.
Mis see oli, mis motiveeris neid piiblikangelasi välja kannatama selliseid hirmsaid asju, mida siin salmides kirjeldatakse? Mis on motiveerinud praeguse aja kristlike kangelasi, kellest võime lugeda “Jeesus friikide” raamatust või kuulda Märtrite Hääle ühenduse kaudu, vastupidama tagakiusamises, vangistustes ning surmaminemises evangeeliumi eest? Nende põletav kirg ning eesmärk oli see “midagi paremat” (s 40), oli Jeesus Kristus.
Kuigi nad polnd Ted näinud, oli Ta nende innukuse allikas ja eesmärk, kallihinnaline pärl, väärt mistahes hinda või loobumist.
Selle kommentaari autor: Whtiney Kuniholm