Loe läbi alltoodud kirjakoht: Iiobi 38: 1-21
Issand ise vastab Iiobile1Siis vastas Issand Iiobile tormituulest ja ütles:
2"Kes on see, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu?
3Pane nüüd vöö vööle kui mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
4Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Vasta, kui sul niipalju tarkust on!
5Kes määras selle mõõdud? Küllap sa tead. Või kes vedas selle üle mõõdunööri?
6Mille peale on selle alussambad paigale pandud? Või kes asetas selle nurgakivi,
7kui hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa?
8Ja kes sulges ustega mere, kui see esile murdes emaüsast välja tuli,
9kui ma panin pilved selle katteks ja pilkase pimeduse mähkmeks,
10kui ma sellele lõin korra, panin riivid ja uksed
11ning ütlesin: "Siiani sa võid tulla, mitte edasi, siin vaibugu su uhked lained!"?
12Kas sa oled kunagi oma elupäevil andnud hommikule käsu, määranud koidule tema paiga,
13et ta haaraks kinni maa äärtest ja puistaks õelad sealt välja,
14et see muutuks nagu savi pitsati all ja jääks seisma otsekui riie,
15et õelailt võetaks nende valgus ja tõstetud käsivars murtaks?
16Kas sa oled jõudnud mere allikateni ja kõndinud sügavuse põhjas?
17Ons sulle ilmutatud surma väravaid, või oled sa näinud pilkase pimeduse väravaid?
18Kas sa taipad, kui avar on maa? Jutusta, kui sa kõike seda tead!
19Kus on tee valguse asukohta ja kus on pimeduse paik,
20et sa võiksid teda viia ta piiridesse ja märkaksid teeradu tema koju?
Seisame Iiobi kõrval hetkel, mil Jumal temaga rääkima hakkab. Peatükk teise järel oleme siiani “pealt kuulanud” kuidas Iiob ise, tema naine ja sõbrad kõike juhtunut lahkavad, püüdes leida Iiobi kannatustele põhjendust ja tähendust. Ta on kaotanud oma vara ja rikkuse, lapsed ja tervise, aga kõige selle kohal on õhus olnud peamine küsimus: kas ta kaotab ka oma usu? Raamatu alguses annab naine Iiobile nõu: nea Jumalat ja sure ( 2:9) - osutades sellega valikule, mille tema oma südames oli juba teinud. Aga Iiob ei tee nii. Ta klammerdub millegi palju sügavama külge; oodates läbimurret, mis võimaldaks tal aru saada oma kannatuste reaalsusest, kaotamata samas usaldust Jumala õiglusesse.
See kannatlikkus saab viimaks tasutud 38. peatükis.
Jumal räägib. Aga ta kõneleb tormi seest, selle südamest. See piltide järgnevus siin ei ole mingisugune juhus. Iiobi loo pealtvaatajatena teame, et ta ongi läbi teinud meeletu tormi, tema elu on olnud kannatuste pööris. Iiob on igatsenud Jumalat palju sügavamal tasandil mõista ja kohata ning selles tormis avaldab Jumal talle veidi seda, mida ta on palunud. Mitte ükski elutorm ei saa olla liiga suur- kui see on torm, milles Jumal räägib ning mõnikord saabki ainult torm panna inimese Jumala sügavamaid tõdesid kuulama.
Näeme ka, et kui Jumal kõnetab, siis küsib Ta küsimusi. Sama meetodit kasutasid usaldusväärsed ja kogenud rabid. Jeesus kasutas seda metoodit kõige rohkem ning see on tänini õppimisprotsessi alus. Küsimuste küsimine tähendab respekti osutamist õppija suhtes. See austab õppuri õppimisvõimet, valmistades teda uusi, püsivalt meeldejäävaid avastusi tegema. Ka Iiobile esitab Jumal õppimise kutse - lase ma õpetan sind, kui otsid vastuseid mu küsimustele!
Selle kommentaari autor: Gerard Kelly