Loe läbi alltoodud kirjakoht: Iiobi 40: 15-32
Jumala väljakutse Iiobile15Vaata ometi jõehobu, kelle ma olen loonud nagu sinugi: ta sööb rohtu nagu veis.
16Ent vaata tema ristluude rammu ja kõhulihaste jõudu.
17Ta saba on nagu seedritüvi, ta reite kõõlused otsekui põimitud.
18Ta luud on nagu vaskputked, ta kondid otsekui raudtalad.
19Ta on Jumala töödest parim: kes ta on teinud, toob ta lähedale mõõga.
20Jah, toidust toodavad temale mäed, seal, kus kõik metsloomad mängivad.
21Ta magab lootospõõsaste all, redutab pilliroos ja mudas.
22Lootospõõsad, olles temale varjuks, katavad teda, jõeremmelgad on ta ümber.
23Vaata, kui ka jõgi peale surub, ta ei tõtta minema, ta jääb kindlaks, isegi kui Jordan tormaks temale suhu.
24Kas saaks tema nähes teda kinni võtta, temale püüniseid ninna torgata?
25Kas sa saad krokodilli õngega välja tõmmata või nööriga köita tema keelt?
26Kas sa saad temale kõrkjat ninna pista või ta lõugu oraga läbi torgata?
27Kas ta hakkab sind palju anuma või räägib sulle mahedaid sõnu?
28Kas ta teeb sinuga lepingu, et sa võtaksid tema alaliseks sulaseks?
29Kas sa saad temaga mängida nagu linnuga või teda kinni siduda oma tütarlaste jaoks?
30Kas püügiosalised hakkavad tema pärast kauplema, jaotavad teda kaupmeeste vahel?
31Kas sa saad tema nahka viskodasid või tema pead kalatuurasid täis tikkida?
32Pista aga oma käsi tema külge! Kui mõtled võitlusele, siis sa seda enam ei tee.
Jumala kõne peatub korraks, aga Iiobil ei ole midagi vastu öelda. Võibolla ta alles toibub Jumala sõnade tabamusest, püüdes mõista mis on kõikide nende küsimuste taga. Võib ka olla, et ta soovib, et Jumal jätkaks - kuni oma vastukõne lõpuni. Igal juhul on tähelepanu taas sellel mida Jumal ütleb. Tundub, nagu Ta ütleks: “Pane end valmis, nüüd läheb asi tõsiseks!” (s 7).
See sügavam koht, kuhu Jumal nüüd Iiobi loo edasi viib on tegelikult kinnitus teadmisest, mis kogu aeg on pealispinna all vaikselt pulbitsenud, mida aga keegi senini pole välja öelnud. Pildid, mida Iiob on ammulisui vaadelnud - taevastest liikumistest ning atmosfääri ja ilma korraldusest, millede üle tal puudub igasugune mõjuvõim; loomadest, kes ei vaja temapoolset nõuannet ega juhtimist; see kõik on alles sissejuhatus kesksele tõdemusele.
Iiob ei ole Jumal. Selle väite loogika on ülilihtne, kuid väga võimas. Iiobile esitatakse väljakutse - kui sina oled Jumal, siis tõesta seda. Pane oma “Jumala-ülikond” selga ning avalda oma Jumala-väited (s 10). Jumal näikse lausa ütlevat: kui sina oled Jumal, siis isegi mina kummardan sind (s 14). See on juba irooniline. Jumal teab ja Iiob samuti, et Iiob ei ole Jumal, ning et seepärast peab ta asetuma omale kohale teist Jumala poolt loodud olendite keskel. Selle paremaks illustreerimiseks pakub Jumal Iiobile veel ühe pildi - “behemoth’st” - keda arvatakse olevat jõehobu. See olend - kordi tugevam ja hirmutavam kui Iiob, on Jumala loomistöö esinduseksemplar (s 19).
Miks toob Jumal siin keskustellu sisse jõehobu? Sest ka jõehobu ei ole Jumal. Iiobi maailmas oli inimesi kes arvasid teisiti. Mis või kes iganes - kui tegu oli loodu kõige võimsamaga, siis anti sellele jumala staatus - seda kardeti ning kummardati kõikide poolt.
Aga kui isegi inimeste poolt jumalana austatud jõehobu, ei ole Jumal - kui palju vähem saab siis Iiob nõuda enesele seda kohta?
Looja, mitte loodu on see mis väärib ainsana meie austust. Miski ega keegi kogu loodu seas ei ole Jumal.
Selle kommentaari autor: Gerard Kelly