Loe läbi alltoodud kirjakoht: Iiobi 40: 1-14
Issand ise vastab Iiobile1Ja Issand vastas Iiobile ning ütles:
2"Kas tahab nuriseja vaielda Kõigevägevamaga? Jumala süüdistaja andku vastus!"Iiob vastab Issandale3Siis Iiob vastas Issandale ja ütles:
4"Vaata, ma olen selleks liiga tühine. Mida peaksin sulle vastama? Ma panen käe suu peale.
5Ma olen kord rääkinud ja ma ei vasta enam, koguni kaks korda, ja enam ma seda ei tee."Jumala väljakutse Iiobile6Aga Issand vastas Iiobile tormituulest ja ütles:
7"Pane nüüd vöö vööle nagu mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
8Kas sina tahad minu õigust tühjaks teha, süüdistades mind, et õigustada iseennast?
9Ons sul siis käsivars nagu Jumalal, või kas sina oma häälega suudad müristada nagu tema?
10Ehi ennast siis uhkuse ja väärikusega, pane enesele ülle hiilgust ja ilu!
11Päästa valla oma vihavood, vaata kõigi kõrkide peale ja alanda neid!
12Vaata kõigi kõrkide peale, rudju neid, ja rõhu õelad maha otse kohapeal!
13Mata nad kõik üheskoos põrmu, sule nende silmnäod salapaika,
14siis minagi kiidan sind, et su parem käsi on sind aidanud!
15Vaata ometi jõehobu, kelle ma olen loonud nagu sinugi: ta sööb rohtu nagu veis.
16Ent vaata tema ristluude rammu ja kõhulihaste jõudu.
17Ta saba on nagu seedritüvi, ta reite kõõlused otsekui põimitud.
18Ta luud on nagu vaskputked, ta kondid otsekui raudtalad.
19Ta on Jumala töödest parim: kes ta on teinud, toob ta lähedale mõõga.
20Jah, toidust toodavad temale mäed, seal, kus kõik metsloomad mängivad.
21Ta magab lootospõõsaste all, redutab pilliroos ja mudas.
22Lootospõõsad, olles temale varjuks, katavad teda, jõeremmelgad on ta ümber.
23Vaata, kui ka jõgi peale surub, ta ei tõtta minema, ta jääb kindlaks, isegi kui Jordan tormaks temale suhu.
24Kas saaks tema nähes teda kinni võtta, temale püüniseid ninna torgata?
25Kas sa saad krokodilli õngega välja tõmmata või nööriga köita tema keelt?
26Kas sa saad temale kõrkjat ninna pista või ta lõugu oraga läbi torgata?
27Kas ta hakkab sind palju anuma või räägib sulle mahedaid sõnu?
28Kas ta teeb sinuga lepingu, et sa võtaksid tema alaliseks sulaseks?
29Kas sa saad temaga mängida nagu linnuga või teda kinni siduda oma tütarlaste jaoks?
30Kas püügiosalised hakkavad tema pärast kauplema, jaotavad teda kaupmeeste vahel?
31Kas sa saad tema nahka viskodasid või tema pead kalatuurasid täis tikkida?
32Pista aga oma käsi tema külge! Kui mõtled võitlusele, siis sa seda enam ei tee.
Siiani oli Iiob olnud kindel oma õiguses. Ta väitis: “Ei ole ma lubanud oma suud pattu teha..” “Mina olen süütu” (31:30). “Jumal, kus on mu süüdistuskiri - näita mulle seda!”. Iiob koges nagu oleks Jumal muutunud tema suhtes julmaks. Jumal ei vastanud talle. Ja Iiob ei suutnud seda aktsepteerida, et Jumal oli talle määranud kanda nii raske osa.
Kui aga Jumal hakkas viimaks rääkima, jäi Iiob tummaks. “Ma panen käe suu peale.” (s 4).
Kõik hakkas korraga paistma hoopis teisiti ning Iiobil ei olnud Jumalale enam midagi öelda, kuigi just hiljuti oli ta valmis Jumlaga lausa kohtusse minema. Ta oli nii kindel olnud selles, kuidas Jumal temaga oleks pidanud toimima ning ta oli valmis selle kohta Jumalalt aru pärima. Aga nüüd on kogu see innukus kadunud ning Iiob hakkab tajuma oma väiksust.
Taas kord jääb Jumala kõne meile arusaamatuks. Oma küsimustega sunnib Jumal inimest võrdlema oma võimsust Jumala võimsusega. Kas sa suudad oma käega maha suruda kõrgid, rõhuda maha jumalatud ning matta need põrmu? Suudad sa? Jumala plaanide kohaselt on ajaloos seda mitmel korral toimunud. Inimese suurus ja voli on saanud vaid hetke kõiki pimestada, kui kohe on vallandunud ka Jumala viha ning seda inimest ei ole enam.
Selle kommentaari autor: Olavi Peltola