Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 19:11-27
Tähendamissõna sulastele antud rahast11Aga neile, kes teda kuulasid, rääkis Jeesus veel ühe tähendamissõna, sest ta oli Jeruusalemma lähedal ja nemad arvasid, et Jumala riik otsekohe ilmsiks saab.
12Ta ütles siis: "Üks kõrgest soost inimene reisis kaugele maale, et omandada kuningriik ja siis pöörduda tagasi.
13Ning ta kutsus kümme oma sulastest ja andis neile kümme naela raha ja ütles neile: "Kaubelge, kuni ma tagasi tulen!"
14Aga ta alamad vihkasid teda ja läkitasid saadikud talle järele ütlema: "Meie ei taha, et tema meie üle kuningana valitseks."
15Ja see sündis, kui ta tagasi tuli, olles saanud selle riigi, et ta käskis enese juurde kutsuda need sulased, kellele ta oli raha andnud, et saada teada, kui palju kasu keegi kaubeldes oli saanud.
16Siis tuli esimene ja ütles: "Isand, sinu nael on kümme naela kasu toonud."
17Ja tema ütles sellele: "Tubli, sa hea sulane! Et sa oled olnud ustav kõige pisemas, seepärast olgu sul meelevald kümne linna üle."
18Ja teine tuli ja ütles: "Isand, sinu nael on viis naela kasu toonud."
19Tema ütles sellelegi: "Ja sina ole viie linna üle!"
20Ja veel teine tuli ja ütles: "Isand, vaata, siin on sinu nael, mida ma olen alles hoidnud higirätikus,
21sest ma kartsin sind: sa oled vali mees, sa võtad, mida sa ei ole paigale pannud, ja lõikad, mida sa ei ole külvanud."
22Tema ütles talle: "Sinu enda suu läbi ma mõistan su süüdi, sa halb sulane! Eks sa teadnud, et ma olen vali mees: võtan, mida ma ei ole paigale pannud, ja lõikan, mida ma ei ole külvanud?
23Mispärast sa ei ole siis andnud mu raha panka? Küll ma siis oleksin selle tagasi tulles kasuga kätte nõudnud."
24Ja ta ütles juuresseisjaile: "Võtke nael tema käest ära ja andke sellele, kellel on kümme naela!"
25Ja nemad ütlesid talle: "Isand, tal on kümme naela!"
26"Ma ütlen teile, igaühele, kellel on, antakse, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära ka see, mis tal on.
27Aga need mu vaenlased, kes ei tahtnud, et ma nende üle kuningas oleksin, tooge siia ja lööge nad maha minu ees!""
Tänane lugu järgneb kohe Sakkeuse loole, toimudes samas paikkonnas ning näitab seda, kuidas Jeesus toimis talle suunatud ootustega. Kui maksukoguja saab leida päästet, siis peab jumalariik tõesti olema ligidal ning ilmselt hakkab see toimima siinsamas Jeruusalemmas - selline võis umbes olla inimeste mõttekäik (s 11).
Jeesuse tähendamissõna aga hakkab jüngreid harjutama mõttega, et Ta lahkub neist varsti, ega saa enne Kuningaks kui tuleb tagasi (s 12); et teda põlatakse (s 14); ning et jüngritel saab olema kindel (kasumit toov) ülesanne, mida nad peavad täitma, kuni Ta naaseb.
See lugu on erinev talentide loost (Mt 25:14-30). Talentide loos on rõhk asetatud sellele, kuidas me Jumala ande kasutame; siin aga on tähelepanu keskmes suhtumised.
Näeme, et loo kuninga alamad ei taha üldse mingit kuningat (s 14) - Jeesuse kuningriik toob esile vaenulikkuse ning opositsiooni. Ühe sulase hoiak on see, et ta ei kavatse midagi teha talle antud osaga (s 20) - samal ajal kui Jeesuse järgimise juurde kuulub ka see, et Tema kuningriik on kõigile nähtav tema järgijate elus. Kristlased elavad “ajastute vahel” teades, et Jeesuses on jumaalriik juba saabunud, kuid see saavutab oma täismõju alles uue taeva ja uue maa saabudes. Vahepealesel ajal on kristlased kutsutud elama teenivat elu, saavutades maksimumi sellega, mis neile on antud. (Huvitav on see, et meile ei räägita midagi ülejäänud seitsme sulase saatusest).
Kogu loo teravik aga on selles, et ka need, kes Kuningat üldse ei taha ning ta ära põlgavad, peavad ikkagi astuma tema kohtu ette (s 27). Ja nii on meie ülesanne kuulutada uut kuningriiki viisil, et kuulajad võiksid hakata uskuma ega peaks jagama mässajate saatust.
Selle kommentaari autor: Peter Broadbent