Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 2: 8-11
Läkitus Smürna kogudusele 8 Ja Smürna koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Esimene ja Viimne, kes oli surnud ning on jälle elavaks saanud: 9 Ma tean su viletsust ja vaesust - kuid sa oled rikas - ning nende teotamist, kes ütlevad end olevat juudid, kuid ei ole seda, vaid on saatana sünagoog. 10 Ära karda seda, mida sul tuleb kannatada! Ennäe, kurat heidab mõned teie seast vangi, et teid läbi katsutaks, ning teil on viletsust kümme päeva. Ole ustav surmani, ja ma annan sulle elupärja! 11 Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele: Võitjale ei tee teine surm mingit kahju!
Smürna ( tänapäeval Izmir) kogudus oli muidu üsna väike ning tähelepandamatu. Ja kui kristlased selles rikkas kaubalinnas olid vaesed, siis sellepärast, et olid vaesed enne kui kristlaseks said, või sellepärast, et nad keeldusid ühinemast gildide süsteemiga mille aluseks oli paganlik ebajumalakummardamine. Taolised surveavaldused - võtta omaks kellegi “vorm” selleks, et edasi pääseda - ei ole kadudnud ka tänapäeval ning kristlastel tuleb jätkuvalt otsustada kuhumaani nad saavad teha kompromisse, ilma et murtaks ustavust Jeesusele (vt s 10).
Mis puutub teistesse religioonidesse Smürnas - siis ilmselt olid juudid seal mõjuvõimas ning arvukas grupeering (sünagoogi maaala on tohutu), kuid nende prirvleegid roomlaste valitsemise all olid ebakindlad.
“Saatana sünagoog” (s 9) on antisemiitlik keelekasutus. Võis olla, et kohalikud juudid püüdsid end distantseerida sellest, mida pidasid messiaanlikuks sektiks ning milles nähti takistust koostööle roomlastega. Keiser Domitianus kiusas ühtmoodi taga nii juute kui kristlasi, ning kogu tema valitsemine muutus kiirelt türanniaks - seega ei saanud selline suhtumine juute pikas perspektiivis tegelikult eriti kaitsta.
Varakogudust ähavardavat tagakiusu ei tohiks kuidagi alahinnata. “Kümme päeva” mida tekstis mainitakse ei ole ilmselt sõnasõnaline ettekuulutus, vaid viide sellele, et kannatus saab olema limiteeritud ja lühiajaline.
Ja siis? Smürna linna sümbol oli loorberipärg, nagu on leitud tolleaegsete müntide pealt - kas seetõttu, et seal peeti iidseid mänge või, et see oli kuulsa Homerose sünnipaik. Ja nii antakse ka põlatud ja halvakspandud krislastele nende oma kodanikuuhkuse ja linnaidentiteedi tunnus: elupärg.
Kui AD 96 keiser Domitianus viimaks kukutati, ei lubatud talle isegi korralikku matuseteenistust korraldada, tema nimi aga kustutati kõikidelt avalikelt hoonetelt. “Esimesed saavad viimseiks ja viimsed esimesteks”. Jumala kohtuotsus on see, mis loeb ja maine karjäär või kiitus ei oma siin tähendust.
Selle kommentaari autor: Roger Pooley