Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Ära halasta neile!

Laupäev, 10. Mai 2014

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 7:1-11

Kaananlastele kuulutatakse kadu
1Kui Issand, su Jumal, viib sind sellele maale, mida sa lähed pärima, ja ta ajab sinu eest ära paljud rahvad: hetid, girgaaslased, emorlased, kaananlased, perislased, hiivlased ja jebuuslased, seitse rahvast, suuremad ja vägevamad sinust,
2ja kui Issand, su Jumal, annab nad sinu kätte ja sa lööd neid, siis hävita nad sootuks: ära tee nendega lepingut ja ära anna neile armu!
3Ja ära saa nendega langudeks; oma tütart ära anna tema pojale ja tema tütart ära võta oma pojale,
4sest ta ahvatleb su poja loobuma minu järelt ja teenima teisi jumalaid. Siis süttib Issanda viha põlema teie vastu ja ta hävitab sind kiiresti.
5Aga talitage nendega nõnda: kiskuge maha nende altarid, purustage nende ebaususambad, raiuge katki nende viljakustulbad ja põletage tules nende jumalakujud!
6Sest sa oled Issandale, oma Jumalale, pühitsetud rahvas; Issand, su Jumal, on sind valinud olema temale omandrahvaks kõigist rahvaist, kes maa peal on.
7Mitte, et te olete suurim kõigist rahvaist, ei ole Issand teid eelistanud ja valinud, ei, te olete ju väikseim kõigist rahvaist,
8vaid sellepärast et Issand teid armastas ja tahtis pidada vannet, mille ta oli andnud teie vanemaile, tõi Issand teid vägeva käega välja ja lunastas sind orjusekojast vaarao, Egiptuse kuninga käest.
9Ja tea, et Issand, su Jumal, on Jumal, ustav Jumal, kes lepingut peab ja heldust osutab tuhandenda põlveni neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad,
10aga kes tasub oma vihkajaile otsemaid, hävitades nemad; ta ei viivita oma vihkaja ees, vaid tasub temale kohe.
11Pea seepärast neid käske, määrusi ja seadlusi, mis ma täna sulle annan, et sa neid täidaksid!

Tänast teksti lugedes andku Issand meile õiget arusaamist ja osadust, et mõista Jeesuse lepitavat armastust.

Tõotatud maalt teiste rahvaste väljaajamine ja kaananlaste ning nende jumalate hävitamine (s 1–6, 20–26) on vajalikud meetmed, et säilitada iisraellaste identiteeti ja suhet oma Jumalaga (s 7–10). Nii sai täidetud nende esivanematele antud Jumala tõotus (s 11–16). Ometi on see hävituse vormis tõotus üks raskemaid lõike Piiblis, eriti genotsiidide ja rassismi kontekstis.

Kuidas mõista seda pealtnäha julma käitumist? Sellele on antud mitmeid seletusi, kuid ükski pole lõpuni ammendav. Näiteks messiaanlikel juutidel on mure nii vähemuste kaitsmise  kui Iisraeli  turvalisuse pärast tänasel päeval.

Seda küsimust ei tohiks üle spiritualiseerida ega ka eirata. Samuti ei saa seda kontekstist välja võtta. Heebrea sõna herem märgib vaenlase täielikku hävitamist religioosse kuulekuse raames. Seda pidi kasutatama vaid algsete elanike suhtes, kes teenisid ebajumalaid ja kujutasid ohtu Jumala rahvale füüsilises ja vaimses mõttes. Samasugune karistus, mida rakendati iisraellaste kaudu, sai hiljem ka neile endile osaks samade pattude eest. Antud juhul märgib see sõna herem konkreetset ajaloolist sündmust, kuid see tähendab ka häbistavat mälestust Iisraelile, kes lasi end Kaanani religioonil  ja kultuuril eksitada.

 Hilisemad põlvkonnad pidid kogema hukkamõistu ebajumalateenistuse pärast (pt 6:14–19), mistõttu on need olulised õppetunnid (s 20–25).

Millised väited ja arusaamad võiksid tasakaalustada sellist keerulist teemat?