Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 17:1-20
Õigusemõistmise korraldus1Sa ei tohi ohverdada Issandale, oma Jumalale, härga või lammast, kellel on viga küljes, midagi pahaloomulist, sest see on jäledus Issandale, su Jumalale!
2Kui su keskel mõnes su väravaist, mis Issand, su Jumal, sulle annab, leitakse mees või naine, kes teeb, mis kuri on Issanda, su Jumala silmis, rikkudes tema lepingut,
3kes läheb ja teenib teisi jumalaid ja kummardab neid, päikest või kuud või kõiki taevavägesid, mida ma olen keelanud,
4ja sellest teatatakse sinule ja sa kuuled seda, siis kuula hästi järele, ja vaata, kui see on tõsi, asi on kindel, seesugust jõledust on Iisraelis tehtud,
5siis vii see mees või naine, kes seda kurja on teinud, välja oma väravate ette, olgu see mees või naine, ja ta visatagu kividega surnuks!
6Surmatav surmatagu kahe või kolme tunnistaja ütluse põhjal; ühe tunnistaja ütluse põhjal ei tohi teda surmata.
7Tunnistajate käsi tõusku esimesena ta vastu, et teda surmata, ja seejärel kogu rahva käsi. Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt!
8Kui sulle on mõni asi raske otsustada õigusemõistmises vere ja vere vahel, kohtuasja ja kohtuasja vahel, vägivallateo ja vägivallateo vahel tüliasjus su väravais, siis võta kätte ja mine sinna paika, mille Issand, su Jumal, valib,
9ja tule leviitpreestrite juurde ja selle juurde, kes neil päevil on kohtumõistjaks, ja kuula järele, siis nad kuulutavad sulle otsuse.
10Ja tee siis selle otsuse järgi, mille nad sulle kuulutavad paigas, mille Issand valib, ja täida hoolsasti kõike, mida nad sulle õpetavad!
11Tee õpetuse järgi, mida nad sulle annavad, ja kohtuotsuse järgi, mille nad sulle kuulutavad, pead sa talitama, kaldumata paremale või vasakule otsusest, mida nad sulle kuulutavad!
12Aga mees, kes käitub ülbelt, kuulamata preestrit, kes seisab seal Issanda, su Jumala teenistuses, või kohtumõistjat, peab surema! Nõnda kõrvalda kurjus Iisraelist!
13Ja kogu rahvas kuulgu seda ja kartku, et nad ei oleks enam nii ülbed!Seadus kuninga kohta14Kui sa jõuad sellele maale, mille Issand, su Jumal, sulle annab, ja sa pärid selle ning elad seal ja ütled: "Ma tahan tõsta enesele kuninga, nagu on kõigil mu ümberkaudseil rahvail",
15siis tõsta enesele kuningaks see, kelle Issand, su Jumal, valib! Sa pead tõstma enesele kuninga oma vendade hulgast, sa ei tohi panna enese üle võõrast meest, kes ei ole sinu vend!
16Aga tema ärgu pidagu enesel palju hobuseid, ja tema ärgu viigu rahvast tagasi Egiptusesse, et hankida palju hobuseid, sest Issand on teile öelnud: "Ärge minge enam tagasi seda teed!"
17Ja tema ärgu võtku enesele palju naisi, et ta ei taganeks usust, ja tema ärgu kogugu enesele väga palju hõbedat ja kulda!
18Ja kui ta istub oma kuningriigi aujärjel, siis ta kirjutagu enesele raamatusse ärakiri sellest Seadusest, mis on leviitpreestrite käes.
19See olgu tema juures ja ta lugegu seda kõik oma elupäevad, et ta õpiks kartma Issandat, oma Jumalat, pidades kõiki selle Seaduse sõnu ja määrusi, tehes nende järgi,
20ilma et ta süda suurustleks oma vendade ees ja ilma et ta kalduks käsust paremale või vasakule, et pikendada päevi, mis ta on oma kuningriigi üle, tema ja ta pojad Iisraelis.
Moosese tähelepanu liigub nüüd Iisraeli jumalakummardamiselt avalikule aususele ühiskonnas. Peateema kõlab kohe alguses, ametnike ning kohtumõistjate kohale määramisel (16:18-20): õiglus ja ainult õiglus, peab olema nende prioriteet. Ja iial ei tohiks arvata, et see sünnib iseenesest, sest ka tavaliselt tarkade ja õigete vaade võib ähmastuda, ning nad võivad hakata sõnu väänama, salakavalalt inimest rikkuva rahahimu ning isikliku kasusaamise nimel. Just sellepärast peavad kõik oma silmad kindlalt hoidma Jumala kõikumatul aususel (5Ms 32:4).
Järgmiseks tulevad lühikesed keelud, mis puudutavad vastuvõetamatuid praktikaid jumalakummardamises ( 16.21-17:1), ning mis on üldiseks hoiatuseks uskmatuse sallimise suhtes Iisraeli keskel (17:2-7). Võiks arvata, et nende põhimõtete ülalhoidmise vastutus ja esmane hool, eriti aga tervikliku avaliku õiguse osas (s 6) langeb põhiliselt kohtumõistjatele ning vanematele, keda just mainiti. Mooses mõistab, et õigluse jagamine ning haldamine on sageli väga keerukas ning seepärast lisab leviitpreestrite näol veel kõrgema seadusandliku autoriteedi, mis on rajatud sinnasamasse, kus Iisrael peab toimetama oma jumalakummardamist (s 8 -13); täpselt samamoodi, nagu oli ta ise selleks kõrgemaks otsustajaks ajal kui Iisrael rändas kõrbes (5Ms 1:15–17). See ei ole apellatsioonikohus, vaid ülemkohus, mille otsused on siduvad.
Kohtunike kõrval, võib Iisraelil olla ka kuningas (s 14-20), kuid, et kuningate käes on sedavõrd suur võim, soovis Mooses ohjes hoida võimalikke kuritarvitamisi millesse ülemvõimu omajad võivad üsna lihtsalt langeda. Moosese antud korraldused piiravad sellise ülemvõimu negatiivset vohamist - sõjalise tugevuse kuritarvitamist, seksuaalseid liialdusi ja varanduslikku üleolekut (s 16,17).
Positiivne kuningavõimu külg aga on see, et kuningas mõjutab ja peaks andma eeskuju sellest, kuidas olla tähelepanelikult kuulekas Jumalale, kelle antud põhimõtted kannavad läbi elust - nii nagu näitas ka Moosese enda elu (s 18,19). See oleks elu, kus uhkuse, eneseupitamise ja ülbuse asemel võtab järjest rohkem maad õnnistust toov alandlikkus (s 20).
Selle kommentaari autor: Walter Moberly