Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 16:1-22
Kolm suurt püha1Pane tähele aabibikuud ja pea paasapüha Issanda, oma Jumala auks, sest aabibikuus viis Issand, su Jumal, sind öösel Egiptusest välja!
2Tapa paasaohvriks Issandale, oma Jumalale, lambaid, kitsi ja veiseid paigas, mille Issand valib oma nimele eluasemeks!
3Ära söö selle juures mitte midagi hapnenut! Sa pead seitse päeva sööma hapnemata leiba, hädaleiba, sest sa lahkusid Egiptusemaalt rutates! Seepärast mõtle päevale, mil sa lahkusid Egiptusemaalt, kogu oma eluaja!
4Seitse päeva ärgu nähtagu su juures haputaignat kogu su maa-alal; ja lihast, mis sa tapad esimese päeva õhtul, ärgu jäägu midagi üle öö hommikuni!
5Sa ei tohi paasaohvrit tappa mitte ükskõik millises neist oma väravaist, mis Issand, su Jumal, sulle annab,
6vaid paigas, mille Issand, su Jumal, valib oma nimele eluasemeks, tapa paasaohver õhtul päikeseloojakul, su Egiptusest lahkumise tunnil!
7Keeda ja söö seda paigas, mille Issand, su Jumal, valib: hommikul aga pöördu tagasi ja mine oma telkidesse!
8Kuus päeva söö hapnemata leiba; seitsmendal päeval on lõpetuspüha Issanda, su Jumala auks; tööd ära tee!
9Loe enesele seitse nädalat; sellest alates, kui sirp on pandud vilja külge, loe seitse nädalat
10ja pea siis Issanda, oma Jumala auks nädalatepüha; su käe vabatahtlik and, mis sa annad, olgu vastavalt sellele, kuidas Issand, su Jumal, sind õnnistab!
11Ja ole rõõmus Issanda, oma Jumala ees, sina ja su poeg ja tütar, su sulane ja teenija, leviit, kes on su väravais, võõras, vaeslaps ja lesknaine, kes on su keskel, paigas, mille Issand, su Jumal, valib oma nimele eluasemeks.
12Ja mõtle sellele, et sa olid ori Egiptuses, pane tähele neid seadusi ja tee nende järgi!
13Pea lehtmajadepüha seitse päeva, kui oled koristanud saagi oma rehealusest ja surutõrrest!
14Ole rõõmus sel oma pühal, sina ja su poeg ja tütar, su sulane ja teenija, leviit ja võõras, vaeslaps ja lesknaine, kes on su väravais!
15Pea seitse päeva püha Issanda, oma Jumala auks paigas, mille Issand valib, sest Issand, su Jumal, tahab sind õnnistada kõigis su saakides ja kõigis su kätetöis. Seepärast ole rõõmus!
16Kolm korda aastas ilmugu kõik su meesterahvad Issanda, su Jumala palge ette paika, mille ta valib: hapnemata leibade pühal, nädalatepühal ja lehtmajadepühal. Aga Issanda ette ärgu ilmutagu tühje käsi,
17vaid igaüks anniga, nagu ta jõud lubab, vastavalt Issanda, su Jumala õnnistusele, mida ta sulle on andnud.Õigusemõistmise korraldus18Sea enesele oma suguharude kaupa kohtumõistjaid ja ülevaatajaid kõigis oma väravais, mis Issand, su Jumal, sulle annab; nemad mõistku rahvale õiglast kohut!
19Ära vääna õigust! Ära ole erapoolik! Ära võta meelehead, sest meelehea pimestab tarkade silmi ja teeb õigete asjad segaseks!
20Õiglust, ainult õiglust nõua taga, et sa jääksid elama ja päriksid maa, mille Issand, su Jumal, sulle annab!
Tänane piiblitekst arendab ja laiendab jumalakummardamise põhimõtteid, milled Mooses rahvale andis. Kõigepealt tuleb kümnist maksta kariloomadelt samamoodi nagu viljasaagilt (15:19-23). Taas tuleb pidada ka kümnise tähistamissöömaaega kas siis ohvrina selleks valitud kohas või kodus. Selle aluseks on põhimõte, et inimese töö esmavili kuulub alati Jumalale, kuid pühitsemine peab võtma - ja see on tähelepanuväärne! - pidusöömaaja vormi.
Aasta on jagatud kolmeks suuremaks festivaliks: Paasapühad (16: 1-8); Nädalate pühad (s 9-12); ning Lehtmajade pühad ( s 13-15). See on rajatud põhimõttele, mille kohaselt Iisrael peaks Jumalale tooma ohvri oma saagist, mis tuleb Jumala õnnistusena (s 16 -17).
Kõlavad ka eelmistest peatükkidest tuttavad toonid - et neid pühi tuleb pidada selleks Jumala enda poolt määratud paikades ( s 2,5 -7, 11, 15); et neid iseloomustab rõõmustamine ning tänulikkus Jumalale tema õnnistuste eest (s 10,11,15), ning et need tähistamised peavad hõlmama igaüht Iisraelis, eriti aga neid, keda on kõige kergem ignoreerida (s 11,14). Need pidustused peavad elus hoidma Iisraelis alles teadlikkust sellest, et kord olid nad orjad, ning Jumal tõi neile vabaduse (s 1,3,12 ). Iisraeli vajadus mäletada, on paralleelne Jeesuse käsuga, et Tema järgjiad peavad koos murdma leiba ning jooma karikast tema tehtud töö meelespidamiseks (1Kr 11:24-25).
On hea Iisraeli pidustuste peale mõeldes meenutada ka psalme. Kiituspsalmide kõrval on mitmeid, mis väljendavad hämmastust ja valu; ning see meenutab meile, et tänutoomise ajad võivad samas olla ka ahastuse ajad. Ei ole õige peita oma valu või pettumust, vaid pigem väljendada seda ausalt veendumuses, et Jumala hea eesmärk, inimest õnnistada jääb püsima ning seetõttu saab ikkagi tähistada, isegi kui tähistamise põhjust väliselt ei tundu olevatki.
Selle kommentaari autor: Walter Moberly