Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 4:1-22
Peetrus ja Johannes Suurkohtu ees1Sellal kui apostlid rahvale rääkisid, astusid nende juurde preestrid ja templipealik ja saduserid.
2Neid ärritas, et apostlid õpetasid rahvast ja kuulutasid surnuist ülestõusmist Jeesuses.
3Nad võtsid Peetruse ja Johannese kinni ja panid nad hommikuni vangimajja, sest oli juba õhtu.
4Aga paljud neist, kes olid Sõna kuulnud, hakkasid uskuma, ja mehi sai arvult umbes viis tuhat.
5Hommikul sündis, et nende ülemad ja vanemad ja kirjatundjad tulid Jeruusalemma kokku,
6ka ülempreester Hannas ja Kaifas ja Johannes ja Aleksandros ja niipalju kui neid oli ülempreestri soost.
7Ja nad panid apostlid endi keskele seisma ja pärisid: "Missuguse väega või millise nime abil te olete seda teinud?"
8Siis Peetrus, täis Püha Vaimu, ütles neile: "Rahva ülemad ja vanemad!
9Kui meid täna üle kuulatakse vigasele inimesele tehtud heateo pärast, mille läbi ta päästeti,
10siis olgu teile kõigile ja kogu Iisraeli rahvale teada, et see sündis Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nime abil, kelle teie lõite risti, aga kelle Jumal on üles äratanud surnuist. Sellesama tõttu seisab see inimene siin teie ees tervena.
11Jeesus on
"kivi, mille teie, ehitajad, olete tunnistanud kõlbmatuks, mis on saanud nurgakiviks".
12Ja kellegi muu läbi ei ole päästet, sest taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks."
13Nähes Peetruse ja Johannese kartmatust ja teada saades, et nad on õppimata ja lihtsad mehed, panid nad seda imeks. Nad tundsid ära, et need mehed olid olnud Jeesuse kaaslased.
14Ja kui nad nägid tervendatud meest nende juures seisvat, ei olnud neil midagi vastu ütelda.
15Siis nad käskisid neid Suurkohtust välja minna ja pidasid omavahel nõu:
16"Mis me peaksime nende inimestega tegema? Sest see, et nende läbi on sündinud silmapaistev tunnustäht, on teada kõigile jeruusalemlastele ja me ei saa seda salata.
17Kuid et nad sellest nimest ei räägiks enam ühelegi inimesele, siis ähvardagem neid kõvasti."
18Ja nad kutsusid apostlid sisse ning keelasid neil üldse rääkida ja õpetada Jeesuse nimel.
19Peetrus ja Johannes vastasid aga neile: "Otsustage ise: kas Jumala ees on õige kuulata teid rohkem kui Jumalat?
20Meil on ju võimatu jätta rääkimata seda, mida me oleme näinud ja kuulnud."
Endine Inglise kriketimängu kapten, Mike Gatting on öelnud: “ Ma usun kõigesse natuke - Jumalasse, üleloomulikku, vaimudesse, ebausku, UFO’desse. Mulle meeldib olla avatud suhtumisega.” Samamoodi mõtlevad paljud. Tundub, et valimisvõimalus on see mis tegelikult inimestele korda läheb. Nii jääb aga paljude kristlastele kõige raskemaks see: kuidas pühendunult kuulutada Jeesust Kristust kui unikaalset, erakordset ning väelist maailma Päästjat - ning kuidas teha seda tundlikult ja julgelt.
Tänane kirjakoht tegeleb just selle teemaga ning näeme, et apostlid keeldusid seda teemat vaiba alla pühkimast. Pane esmalt tähele sagedust, millega erinevad kõnelejad viitavad “Nimele” (Ap 4:7,10,12,17,18). Kõige karmim väide aga on 12.salmis “Ja kellegi muu läbi ei ole päästet, sest taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks.” Selle deklaratsiooni leiame juba evangeeliumitest (Jh 6:68; 14:6) ning just see veendumus kandis apostlid läbi vaenamislainetest mis väljendusid kas ähvardustes (s 21), vangistuses (s 3) või intellektuaalses ülbitsemises (s 13).
Suurkohtu peamine tõukejõud on selge. “See nimi on muutunud liiga populaarseks; tema kuulsus levib ning sellele tuleb piir panna, et too viirus enam laiemalt ei leviks.” (s 17).
Tänase tekstilõigu õppetunnid aga on kõigepealt, et evamgeelium muudab elusid (s 8-10); ning otsest tõendust on läbi aegade olnud kõige raskem kummutada (s 21,22). Järgmiseks tuleb tähele panna, et apostlid said “väestatud” Jumala Püha Vaimu poolt (s 8). Ning kolmandaks näeme, et neil ei olnud mingit kahtlust oma sõnumi meelevallas või väes - nad kuulutasid Jeesust ristilööduna ning ülestõusnuna. (s 10-12).
Kui palju vajame tänapäeval sedasama kombinatsiooni! Meie misjon on rajatud veendumusele, et Jeesus on maailma Päästja ning me ei tohiks iial lubada kaasaegsel pluralisemil end halvata või mingil vastuseisul end heidutada lasta. Sest ka tegelikult ei ole ühtegi teist nime, milles oleks päästmine.
Selle kommentaari autor: Jonathan Lamb