Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jesaja 6:1-13
Prohveti kutsumine1Sel aastal, kui kuningas Ussija suri, nägin ma Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuue palistused ulatusid templi seinast seina.
2Temast kõrgemal seisid seeravid; igaühel neist oli kuus tiiba: kahega ta kattis oma palet, kahega ta kattis oma jalgu ja kahega ta lendas.
3Ja need hüüdsid üksteisele ning ütlesid: "Püha, püha, püha on vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!"
4Ja uksepiidad vabisesid hüüdjast häälest ning koda täitus suitsuga.
5Ja ma ütlesin: "Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel; sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Issandat."
6Siis lendas mu juurde üks seeravitest ja tal oli käes elav süsi, mille ta oli pihtidega altarilt võtnud.
7Ja ta puudutas mu suud ning ütles: "Vaata, see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud."
8Ja ma kuulsin Issanda häält küsivat: "Keda ma läkitan? Kes meilt läheks?" Ja ma ütlesin: "Vaata, siin ma olen, läkita mind!"
9Ja tema ütles: "Mine ja ütle sellele rahvale:
Kuuldes kuulete ega mõista; nähes näete ega taipa!
10Tee tuimaks selle rahva süda ja tee raskeks ta kõrvad ning sule ta silmad, et ta oma silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, oma südamega ei mõistaks ja ei pöörduks ega paraneks!"
11Aga mina küsisin: "Kui kauaks, Issand?" Ja tema vastas:
"Kuni linnad on rüüstatud, elanikest ilma, kojad inimtühjad, põllud laastatud kõrbeks
12ja Issand on saatnud inimesed kaugele ning palju sööti on jäänud keset maad.
13Ja kui seal veel alles jääb kümnes osa, siis seegi põletatakse ära, nagu terebint või tamm, millest langedes jääb järele känd. Aga ta känd on püha seeme."
Jumal hoolitseb selle eest, et leiduks Tema tunnistajaid. Kui ametitesse valitud ei tule ülesandega toime, siis kutsub Jumal neid, kes on ustavad. Sellisel kutsumusel on kõrge hind, nii ettevalmistuse kui töö enese tähenduses. Ometi on tulemus seda väärt.
Jumal ei vaja sõnaosavaid näitlejaid, vaid neid, kelle elu ja iseloom peegeldavad tõde. Ühiskonda ei saa muuta see, kes pole ise muutunud.
Jesaja raamatus kirjeldatud kuningas Ussija pikk valitsusaeg on ammugi lõppenud, kuid kuningate Kuningas valitseb edasi ja tema palge ees on meie patud paljastatud. Tuli, mis hävitab linnad, võib ühtlasi puhastada ja ette valmistada (s 6, 7).
Jumala nägemine paneb kõik õigesse perspektiivi. Et saada Jumalalt nägemust, peame esmalt nägema Jumalat kogu Tema auhiilguses. Heebrea keeles tähendab sõna “au” ka kaalu, sisu ja tähenduslikkust.
Elav Jumal täidab meie mõtlemise ja toob esile meiepoolse reaktsiooni. Jesaja puhul toimus see otsekohe, kuigi ta oli teadlik oma puudustest ja nõrkustest (s 5).
See küündimatuse tunne süveneb veelgi, kui eelseisva missiooni raskust selgitatakse ning teda hoiatatakse rahva tuimuse eest (s 9-13).
Me ei tea, kas tegemist oli Jesaja esmakordse kutsumisega või uue ülesande andmisega, kuid iga uus väljakutse eeldab uut kutset, puhastust ja läkitust. Jesaja vastab otsekohe ja saab volituse rahvast patukahetsusele kutsuda. See lugu käib ka meie kohta meie ajal, kuid kahjuks tahaksid paljud tänapäeval sellesse teksti omapoolseid parandusi teha.
Selle kommentaari autor: Colin Sinclair