Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 5:8- 30
Ülekohtuseid ootab karistus8Häda neile, kes reastavad koja kõrvale koja ja lisavad põllule põllu, kuni enam ei jää üle paikagi, vaid üksnes teie elate maal!
9Mu kõrvus on: Vägede Issand, tõesti, paljud kojad jäävad tühjaks, suured ja kaunid elanikest lagedaks.
10Sest kümme adramaad viinamäge annab ainult üheksa kannu ja viiest vakast seemnest saab pool vakka.
11Häda neile, kes tõusevad hommikul vara, et jahtida vägijooki, kes viidavad aega hilja ööni, kuni vein paneb nad õhetama.
12Kandled ja naablid, trummid ja viled ja vein on nende joominguil, aga Issanda tegusid nad ei märka ja tema kätetööd nad ei näe.
13Sellepärast läheb mu rahvas ootamatult vangi, tema auväärsed mehed näevad nälga ja ta rahvahulgad närbuvad janust.
14Sellepärast avab ennast surmavald ja ajab oma suu otsatult pärani: alla peab astuma niihästi hiilgus kui rüsin, niihästi lärm kui rõõmurõkatus.
15Inimene painutatakse ja mees heidetakse maha ning suureliste silmad alandatakse.
16Aga vägede Issand on kohtus kõrge ja Püha Jumal osutub pühaks õigluses.
17Ja seal käivad talled karjas kui oma karjamaal ja rusude vahel söövad võõrad.
18Häda neile, kes nööridega tõmbavad enese peale süüd ja otse vankriköitega pattu,
19kes ütlevad: "Tõtaku tema, tehku kiiresti, et me saaksime näha, ja liginegu ning tulgu Iisraeli Püha nõu, et me saaksime teada!"
20Häda neile, kes hüüavad kurja heaks ja head kurjaks, kes teevad pimeduse valguseks ja valguse pimeduseks, kes teevad kibeda magusaks ja magusa kibedaks!
21Häda neile, kes on iseenese silmis targad ja iseenese meelest arukad!
22Häda neile, kes on vägevad veini jooma ja vahvad mehed vägijooki segama,
23kes meelehea eest annavad õiguse süüdlastele ja võtavad õiguse õigetelt!
24Sellepärast - nagu tulekeel sööb kõrsi ja kuluhein vajub kokku leegis, nõnda kõduneb nende juur ja nende õied muutuvad tolmuks, sest nad on hüljanud vägede Issanda Seaduse ja on põlanud Iisraeli Püha sõna.
25Sellepärast on Issanda viha süttinud põlema oma rahva vastu: ta sirutas oma käe tema kohale ja lõi teda, nõnda et mäed vabisesid ja nende laibad olid otsekui sõnnik keset tänavaid. Selle kõige juures ei ole ta viha ära pöördunud ja ta käsi on alles välja sirutatud.
26Ja ta tõstab lipu kaugele rahvale, vilistab teda maa äärest, ja vaata, see tuleb kiiresti tõtates.
27Keegi neist ei ole väsinud ja keegi ei komista, ei tuku ega maga; kellelgi ei vallandu vöö vöölt ega katke jalatsipael.
Materialism nõuab kõike kohe ja ei jäta midagi tulevikus püüdlemiseks. Lisaks sellele on selle eluvaate olemus valelik. Kõik, mida omame, ei rahulda meid ning jätab südame tühjaks. Mida enam omame, seda enam võõrandume neist, kel on vähem. Mida enam hoiame endale, seda enam vangistame end asjade maailma, kus pole tõeliselt väärtuslikke inimsuhteid. Kõik materiaalne on kaduv ja üksnes varemed räägivad meile möödunud hiilgusest ja praegusest allakäigust. Aeg kohtleb nii ka noorusele omast uhkust, mis ei jää kestma. Lõputule naudingute otsimisele teeb lõpu majanduskriis, pidutsemise lõpetab sõda ja viimaks saabub ka surmatund. Sellest ei pääse keegi meist. Kui me ei õpi surmaga silmitsi olema, ei saa me teada elu mõtet. Pidutsejad ja uhkeldajad saavad hukka ja nende väärtused osutuvad tühiseks (s 11-15).
Mõnele võib tunduda tark nimetada kurja heaks ja vastupidi (s 20), kuid Jumal seda kaasa ei mängi, samuti ei jäta Ta õiget inimest kannatama (s 23).
Jumalaga kohtumine toob esile inimese tühisuse. See on nii prohveteering kui ka hoiatus. Ülbed ja enesekesksed inimesed peavad andma aru Jumalale, kes karistab kurjust ja tasub õigetele. Nüüd on õige aeg sellest hullusest välja astuda, sest viivitus võib tuua kaasa hukkumise.
Selle kommentaari autor: Colin Sinclair