Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 4: 27 -42
Jeesus tuleb maailma1Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.
2Seesama oli alguses Jumala juures.
3Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. Mis on tekkinud
4tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus.
5Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.
6Oli Jumala läkitatud mees, nimega Johannes,
7see pidi tunnistust andma, tunnistama valgusest, et kõik hakkaksid tema kaudu uskuma.
8Tema ise ei olnud valgus, vaid ta pidi tunnistama valgusest.
9Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas.
10Ta oli maailmas, ja maailm on tekkinud tema läbi, ja maailm ei tundnud teda ära.
11Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu.
12Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse,
13kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe tahtest, vaid Jumalast.
14Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.
15Johannes tunnistas temast ja hüüdis valjusti: "Tema ongi see, kelle kohta mina ütlesin: See, kes tuleb pärast mind, on olnud minu eel, sest tema oli enne kui mina."
16Jah, meie kõik oleme võtnud tema täiusest, ja armu armu peale.
17Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.
18Keegi ei ole iialgi näinud Jumalat. Ainusündinud Poeg, kes on Isa rinna najal, tema on meile teate toonud.Ristija Johannes tunnistab Jeesusest19Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid läkitasid tema juurde Jeruusalemmast preestreid ja leviite küsima: "Kes sina oled?"
20Tema tunnistas ega salanud, vaid tunnistas: "Mina ei ole Messias."
Jüngrid olid oma mõtetega lõuna juures. Jeesus oli täitmas oma eluülesannet. Jüngrid nägid oma õpetajat tabusid murdmas. Jeesus nägi hukkamõistetud naist, kes vajas päästet, mida Ta oli tulnud tooma.
Aga naine? Tema jookseb kiirelt ära, unustades maha veeanuma ning vee, mille järele ta tegelikult tulnud oli. Kuulutamine “kõigest, mida ma kunagi teinud olen” ei olnud korraga enam häbi mida iga hinna eest vältida (s 29), vaid sõnum mida sai vaimustunult kuulutada esitades küsimuse, kes too mees võis olla. Milline muutus! Jeesus oli naise häbiväärse mineviku muutnud viisil, mis enam ei toonud hukkamõistu vaid elu!
Jeesus on sama innustunud kui too naine. Selline toimimine on tema toit ja tema jook (s 32). See on, miks ta siia maailma oli tulnud. Siin juutide keskel, keset kõiki neid küsimusi ning poolikut usku, on korraga keegi nii janune elava vee järele, et jookseb küpse põlluna ootava kogukonna keskele, et jutustada neile Temast. Kas jüngrid tõesti ei suuda toimunu imelisust näha?
Aga samaarlased? Nende, kõige vähem tõenäoliste inimeste keskelt, leiame Johannese evangeeliumi esimese usuliikumise. Johannes jutustab, et paljud uskusid vastusena Jeruusalemmas toime pandud tervendamistele, aga lisab kohe kommentaari, et Jeesus ei pühendanud end neile (Jh 2:23,24). Tundub, et Jeruusalemma uskujate usk oli pinnapealne, rajanedes vaid imetegudele - nagu usk, mida kritiseeritakse järgmises lugemises. Sellele vastukaaluks avaldab Jeesus oma tõelise identiteedi naisele kaevu ääras ning terve samaaria küla tunneb ära “maailma Päästja” (s 42). Johannese evangeeliumi 4:1-45 leiame 3.peatükis väljendatud teoloogia praktilise teostuse. Jumala eesmärk päästa maailm saab nähtavaks esmalt Jeesuse misjonitöös nende inimeste keskel, kellega ta enda etnilisel grupil oli suurim vihavaen.
Selle kommentaari autor: Ida Glaser