Laupäev, 1. November 2014
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 3:21-31
Õigusemõistmine usu läbi21Nüüd aga on ilma Seaduseta saanud avalikuks Jumala õigus, millest tunnistavad Moosese Seadus ja Prohvetid,
22see Jumala õigus, mis tuleb Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad. Siin ei ole erinevust,
23sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest
24ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses,
25kelle Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu kaudu, et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas varem tehtud patud
26oma jumalikus sallivuses, et näidata üles oma õigust praegusel ajal, et tema ise on õige ja teeb õigeks igaühe, kes usub Jeesusesse.
27Kus on nüüd kiitlemine? See on välistatud. Millise seaduse läbi? Kas tegude seaduse läbi? Ei, vaid usu seaduse läbi.
28Me ju arvame, et inimene mõistetakse õigeks usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata.
29Kas Jumal on üksnes juutide Jumal? Eks ta ole ka paganate Jumal? Jah, ta on ka paganate Jumal!
30Jumal on üksainus ja tema teeb usu läbi õigeks nii ümberlõigatu kui ümberlõikamatu.
31Kas me siis tühistame Seaduse usu läbi? Ei sugugi! Me vaid kinnitame Seadust.
"Kuid on võluvägi, mis on veelgi sügavam... Kui vabatahtlik ohver, kes pole sooritanud ühtki üleastumist, tapetakse süüdlase asemel, siis Kivilaud murdub katki ja isegi Surm ise peab tagasikäigul tööle hakkama." (C.S. Lewis "Lõvi, Nõid ja Riidekapp")
"Kuid nüüd...," ütleb Paulus - ja käiguvahetus on väga dramaatiline. Peale inimseisundi sünget diagnoosimist, tõusevad esile Jumala head uudised. Paulus alustab paradoksiga. Jumala õigsus on ilmsiks saanud. Kuigi Seadus oli selle esiletoojaks varem, siis nüüd on see kättesaadav usu kaudu Jeesusesse - selle täitumine, millele kogu seadus ja prohvetid algusest peale viidanud olid (s. 21).
Paulus kordab, et me oleme kõik patused (s. 23), kuid seekord selleks, et tuua esile kontrast evangeeliumi sõnumiga, mis on edasi antud salmides 22-26. Pauluse väljendus siin on kokkuvõtlik - õigsus "tuleb Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad." (s.22). Jumala uus viis meid õigsusesse asetada hõlmab kõiki - ilma hirmu, eelistuste või eristusteta.
Paulus kasutab kõnekeelt kohtust, turuplatsilt ja templist, et seletada evangeeliumi sõnumit. Me oleme kõik "mõistetud õigeks tema armust päris muidu" (s. 24) - kuulutatud süütu kohtuotsuse osaliseks ja päästetud vääritud karistuse eest. Me oleme "lunastatud" - laenatud sõna orjaturult. Jumal on meid Jeesuse läbi ostnud tagasi patu ja surma orjuse käest (s. 24). Jeesus lunastas meie patud ristil (s. 25). Meile täiesti arusaadamatult suri ta ja kandis karistuse, mida meie patud oleksid väärinud ja võttis enda peale Jumala õiglase viha. Seda tehes avaldas ta meile Jumala ülisuure armastuse meie vastu (Rm 5:8; 8:32).
Pole ime, et C.S. Lewis räägib "sügavamast võluväest", kuna Jumal Kristuses suutis korda saata midagi, millekski keegi ega miski muu võimeline poleks olnud - "õigustades patuseid õigsuses, viisil, mis on täielikult Tema enda vääriline, olles tõeliselt armastav ja igavesti armuline Jumal" (C.E.B. Cranfield). Kuna Jumal on tõesti seda teinud, siis on Ta selles olnud täiesti õiglane (s. 25,26) ja kellelgi pole mingit õigust kiidelda mitte millestki - peale Kristuse.
"Ma ei kiitle millestki - ei andidest, väest ega tarkusest; vaid ainult Jeesusest Kristusest, tema surmast ja ülestõusmisest" (S. Townend)
Selle kommentaari autor: Pete Broadbent