Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 9:6-18
Iisraeli valikust6Aga see pole nõnda, et Jumala sõna oleks läinud tühja. Ei ole ju need kõik, kes pärinevad Iisraelist, veel Iisrael,
7ega ole kõik Aabrahami lapsed sellepärast, et nad on tema järglased, vaid on öeldud: "Sinu sugu loetakse Iisakist."
8See tähendab: mitte lihased lapsed ei ole Jumala lapsed, vaid tema sooks arvatakse tõotuse lapsed.
9Sest see on tõotusesõna: "Ma tulen tagasi sellesama aastaaja paiku, ja Saaral on siis poeg."
10Ent mitte ainult temaga, vaid ka Rebekaga oli sama lugu, kui ta jäi lapseootele meie esiisast Iisakist,
11sest kui kaksikud veel ei olnud sündinud ega teinud midagi head ega halba, siis - et valikule põhinev Jumala kavatsus jääks püsima
12mitte tegude, vaid kutsuja pärast - öeldi talle: "Suurem orjab vähemat",
13nagu on kirjutatud:
"Jaakobit ma armastasin, Eesavit aga vihkasin."
14Mis me siis ütleme? Kas Jumala juures on ebaõiglust? Mitte sugugi!
15Ta ju ütleb Moosesele:
"Ma halastan, kellele ma halastan, ja heidan armu, kellele ma heidan armu."
16Nõnda siis ei sõltu see inimese tahtest ega pingutusest, vaid Jumalast, kes halastab.
17Ütleb ju Pühakiri vaarao kohta:
"Just selleks olen ma sind üles äratanud, et sinu juures näidata oma väge, ja et minu nime kuulutataks kogu maal."
18Niisiis, ta halastab, kellele tahab, ning kalgistab, keda tahab.
Paulus alustab enda sõnumi kaitsmist heites pilgu lepingu tõotusele. Tavaline juudi arusaam oli: Me oleme Aabrahami lapsed ja seepärast on Jumal pühendanud end Iisraeli päästmisele. Kuid nagu Ristija Johannes ja ka Jeesus ise, ütleb Paulus “Mitte tingimata!”
Jumal tegi vahet Iisaki ja Ismaeli vahel ja ainult Iisakist sai lepingu osaline. Siis, veelgi enam, tegi Jumal vahet ka Jaakobi ja Eesavi vahel (s 10-13) ja ainult Jaakobist sai tõotuse laps. Pauluse mõte on, et Jumal teeb ikka sama asja Iisraelis, ainult et mitte kõik juudid (Abrahami füüsilised järeltulijad) pole tingimata tõotuse lapsed, see on - määratud saama lepingu poolt lubatud tõotuse.
Kuid kas see pole ebaõiglane (s 14)? Kuidas saab Jumal tõotada olla Jumal kõikidele Aabrahami järeltulijatele (1Mo 17:7) ja siis ikkagi tühistada oma tõotus mõne suhtes neist? Pauluse vastus on pöörduda kuulsa kuldvasika episoodi poole, millele ta vihjab salmis 15, tsiteerides 2Mo 33:19. Sel ajal oli Jumal peaaegu hävitamas kogu rahvast, kuid Mooses pöördus Jumala poole ja Jumal tõotas halastada: aga see ei olnud tühi, valimatu halastus. Pigem sarnanes see halastusele, mida näidati vaaraole (s 17-18), keda Jumal hoidis elus (2Mo 9:15-17), nii et Ta võiks vabastada Iisraeli Egiptusest. Mõned Iisraelist, vihjab Paulus, on tehtud kõvaks nagu Vaarao. Sama ütleb ta selgelt välja Rm 11:7,25.
Eesav oli juudi pärimuses halva kuulsusega patustaja, usutaganeja ja abielurikkuja, kes vääris seda, et Jumal ta kõrvale jätaks. Kuid Paulus ütleb: kui Jumal ei oleks määranud näidata natuke halastust, siis kogu rahvas peaks jagama Eesavi (ja vaarao) saatust.
Selle kommentaari autor: Steve Motyer