Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 6:24-34
24 Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat. 25 Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas? 26 Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad? 27 Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada? 28 Ja rõivastuse pärast, mis te muretsete? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra, 29 aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist. 30 Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te nõdrausulised! 31 Ärge siis hakake muretsema, öeldes: „Mis me sööme?” või „Mis me joome?” või „Millega me riietume?” 32 Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. 33 Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi! 34 Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast.
Heitlikus globaalses majandusolukorras võib usk ja kindlus sellesse, et Jumal varustab meid kõige vajalikuga, muutuda järjest hapramaks. Aga loe sedasama lõiku veelkord “Sõnumi” (The Message) väljaandes, ning lase Jumala tõotustel eemale tõrjuda oma hirm.
“Kui oled teinud otsuse Jumala kasuks, ning tahad elada Teda Jumalana kummardades, tähendab, et sa ei tekita enam probeemi selle üle, mis söögiajal laual on või kas riided su kapis on moes. Elu on palju enam kui toit, mida suhu paned, ning su väljanägemises on palju olulisemaid asju kui riided mis su keha ümbritsevad. Vaata linde, kes on vabad igasugustest köidikutest ega ole seotud töökirjelduse külge, muretud Jumala hoole all. Ja sina oled palju olulisem kui linnud.
Kas keegi meist on peegli ees hädaldades kasvanud kasvõi poole sentimeeri võrra? Kogu see aeg ning raha, mis on kulutatud moevoolude järgimisele - oled sa veendunud, et see tegelikult muudab midagi? Selle asemel, et vaeva näha trendidega kursisolemiseks, mine jaluta põldude vahele ning vaata lilli heinamaal. Need ei higista viimase lihvi andmisega ega poodle, kuid kas oled kusagil mujal näinud sellist värvi ning kavandit? Kümme parimas riietuses meest ning naist kogu maal jäävad varju nende kõrval.
Kui Jumal pöörab sellist tähelepanu metsalillede välimusele - millest enamikku ei näe mitte keegi - kas sa siis ei arva, et Ta palju enam hoolitseb sinu eest, tunneb uhkust su üle ning toob su ellu parima? Ma tõesti püüan sind rahustada, et sa ei vaevaks end sellisel määral saamisega, vaid pigem saaksid vastata kõigele sellele, mida Jumal sulle annab. Inimesed, kes ei tunne Jumalat, ega Tema toimimisviise, teevad kära selliste asjade pärast; teie aga tunnete nii Jumalat, kui seda kuidas Ta tegutseb. Kinnitage oma elu Jumala reaalsusesse, Jumala initsiatiivile, Jumala varustamisele. Ning ärge muretsege millestki ilma jäämise pärast. Ning te näete, et teie argimurede eest kantakse hoolt.
Kinnita kogu oma tähelepanu sellele, mida Jumal teeb praegu, ning ära hakka ärrituma selle pärast mis võib, või ei või juhtuda homme. Jumal aitab sul toime tulla ükskõik millise raskusega, kui see aeg peaks tulema.”
Jeesuse sõnade väljakutse, tuleb selle teksti teises pooles (s 32), kui Jeesus väga selgelt ütleb, milline võiks ja peaks meie suhtumine tegelikult olema. Igaüks meist võib kinni jääda järgmise toidukorra, riidekomplekti või automudeli pärast - aga me peaksime olema teistsugused. Mure sööb meid ära, paneb meile piduri peale, muudab meid väsinuks ning võtab ära keskendumise Jumalale. Muretsemine toob esile meie usu tõelise pinnapealsuse. Palju kasulikum on otsida seda, mis meile kasuks tuleb (s 33).
Jah, meil võib olla muret praeguse ja hoolt homse pärast. Ning on õige otsida Jumala plaani tuleviku tarvis ning ennast selleks ka valmistada, kuid see kõik peab toimuma usus Jumalasse kui meie varustajasse ning meie eest hoolitsejasse.
Selle kommentaari autor: APÜ