Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 25:19-34
Eesavi ja Jaakobi sünd 19 Ja need olid Iisaki, Aabrahami poja järeltulijad: Aabrahamile sündis Iisak. 20 Ja Iisak oli neljakümneaastane, kui ta võttis enesele naiseks Rebeka, süürlase Betueli tütre Mesopotaamiast, süürlase Laabani õe. 21 Ja Iisak palus Issandat oma naise pärast, sest see oli viljatu; ja Issand kuulis ta palvet ja ta naine Rebeka jäi lapseootele. 22 Aga kui lapsed ta ihus tõuklesid, ütles ta: „Mispärast on see minuga nõnda?” Ja ta läks Issandalt küsima. 23 Ja Issand vastas temale: „Su ihus on kaks rahvast, kaks erinevat hõimu saab su üsast alguse: üks rahvas on vägevam teisest - vanem orjab nooremat.” 24 Ja kui tema sünnitamise aeg saabus, vaata, siis olid ta ihus kaksikud. 25 See, kes sündis esimesena, oli punakas, täiesti nagu karune kuub; ja temale pandi nimeks Eesav. 26 Seejärel sündis ta vend, kelle käsi hoidis kinni Eesavi kannast; ja temale pandi nimeks Jaakob. Iisak oli kuuskümmend aastat vana, kui nad sündisid. Eesav müüb oma esmasünniõiguse 27 Ja poisid kasvasid suureks. Eesavist sai osav kütt, väljal uitaja, aga Jaakob oli vagane mees, kes elas telkides. 28 Ja Iisak armastas Eesavit, sest jahisaak oli temale suupärane; aga Rebeka armastas Jaakobit. 29 Kord keetis Jaakob leent, Eesav aga tuli väljalt ning oli väsinud. 30 Ja Eesav ütles Jaakobile: „Anna mulle ometi süüa seda punast, seda punast leent, sest ma olen väsinud!” Sellepärast hakati teda kutsuma Edomiks. 31 Aga Jaakob ütles: „Enne müü mulle oma esmasünniõigus!” 32 Ja Eesav vastas: „Vaata, mina ju suren niikuinii, milleks mulle siis veel esmasünniõigus!” 33 Siis ütles Jaakob: „Vannu mulle enne!” Ja ta vandus temale ning müüs oma esmasünniõiguse Jaakobile. 34 Ja Jaakob andis Eesavile leiba ja läätseleent; ja tema sõi ja jõi, tõusis üles ja läks ära. Nii vähe hoolis Eesav esmasünniõigusest.
Iisaki palvetele vastatakse rabava kaksikutepaariga (siinkasutatud heebr k sõna tähendab purustavat, jalustrabavat). Kui Rebeka palub Jumalalt selgitust, saab ta vastuseks taevase sünnieelse kompuutripildi, millele lisatakse mõistatuslik selgitus selle kohta, mis on ees ootamas (s 23)!
Huvitav, kuidas Rebeka selle Jumalalt saadud sõnumiga toimis - jagas ta seda ka oma abikaasa ja lastega? Ning kas ta nägi selles prohveteeringut, mis peaks suunama edasisi valikuid, nagu Shakespeari Macbeth? Või oli see tema jaoks pigem välitmatult toimiv, kõigutamatu kuulutus taevast - nagu oli Sophoklese “Kuningas Oidipuses”? Mõtiskle, mis oleks toimunud sinu pereelus, kui samalaadne teade oleks Jumalalt tulnud sulle.
Kuigi me ei tea, kas Eesav on sellest prohveteeringust teadlik või mitte, siiski on selge, et Jumala tõotused ei tähenda tema jaoks eriti midagi. Ta ei tundu väga hoolivat vanema poja rollist, perekonna juhtimisvõimalusest ning ka kutsumisest jätkata sugu Jumala Messia liinis. Millised võimalused, millest lahti öelda peotäie läätsede pärast! Arheoloogiline informatsioon Mesopotaamia lähistel asuvast Nuzi linnast, praegusest Kirkuk’ist, osutab ka teistele ümbruskonnas sündinud juhtumitele, kus vanemad pojad andsid ära oma sünniõiguse mõnele teisele pereliikmele. Hb 12:16 näeb seda kui tegu, mis osutab Eesavi jumalatusele.
Kui Eesav kuuleb, et Jaakob oli talle kuuluva isa õnnistuse saanud pettuse läbi endale, saab ta väga vihaseks ning peab plaani Jaakob ära tappa (1Ms 27:4-12). Sellest pingest sünnib pikaajaline vaen vendade vahel. Mõnede jaoks on vendade ebaharilikku sünnilugu kui tõend nende saatuse ettemääratuse kohta, siiski tundub õigem seda vaadata kui tõendit et ka kõige tugevam traditsioon (antud juhul siis esmasünniõigus) ei ole iseenesest iial olulisem kui Jumala eesmärgid. Ka tänapäeval on kristlaste seas palju raskusi arusaamisega, millal ning kuidas tuleks läbi viia muutusi. Muutus muutuse pärast ei pruugi olla positiivne, kuid hea ei ole ka kangekaelne kinnihoidmine sellest, kuidas asjad alati on olnud.
Lisaks tuleb olla ettevaatlik, et me ei eksiks siin vendade vahel, selles läätseleeme ja sünniõiguse asjus pooli valima. Eesav tundub olevat põikpea, kes ei hooli perekonna vastutusest, kuid ainuüksi see, et Jumal teostab oma eesmärke Jaakobi kaudu, ei õigusta sugugi viimase vennapetmise ja ärakasutamise tegu, ega kõikide tulevaste riidude seemne külvamist. Jaakob oleks täiesti vabalt võinud valida palju suuremeelsema tegutsemise. Ei ole nii, et Jumala tõotused pühitseksid kõike, mis eeleneb nende tegelikule täitumisele. See mida tõotuse vastuvõtjad eelnevalt teevad ja ütlevad, mõjutab aga tulevikku kindlasti -olgu siis heaks või kurjaks.
Selle kommentaari autor: APÜ