Esmaspäev, 30. Märts 2015
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 26:69-75
Peetrus salgab Jeesuse69Peetrus istus aga väljas õuel. Ja ta juurde astus üks teenijatüdruk ja ütles: „Ka sina olid galilealase Jeesusega.”
70Aga tema salgas kõigi ees: „Ma ei mõista, mida sa räägid!”
71Kui ta läks aga värava poole, nägi teda teine teenijatüdruk ja ütles neile, kes seal olid: „Tema oli naatsaretlase Jeesusega.”
72Ja taas salgas ta vandega: „Ma ei tunne seda inimest!”
73Üsna varsti ütlesid aga sealviibijad Peetrusele ligi astudes: „Tõesti, ka sina oled üks nende seast, sest su kõneviiski annab su ära.”
74Siis hakkas ta hirmsasti sajatama ja vanduma: „Ma ei tunne seda inimest!” Ja kohe laulis kukk
75ja Peetrusele tuli meelde, mis Jeesus oli öelnud: „Enne kui kukk laulab, salgad sina minu kolm korda ära.” Ja sealt lahkudes puhkes ta kibedasti nutma.
Alustades oma Ülestõusmispühade palveteekonda, mõelgem ristiteele - suremise ja tõusmise teele, igavese elu rajale.
Matteus paljastab siin Jeesuse sõprade erinevad reaktsioonid Tema kannatustele - hirmu mida tundsid jüngrid, pühendumuse, mida osutasid naised, salajaste järgijate julguse. Kõige enam kirjutab ta Peetrusest. Mitte keegi algkoguduse päevil ei oleks söandanud välja mõelda midagi nii piinlikku oma juhi kohta. Kuna see on ära mainitud kõigis neljas evangeeliumis, siis kindlasti oli see Peetrus ise, kes paljastas oma läbikukkumise selleks, et julgustada neid, kes olid tagakiusu keskel Jeesuse samamoodi salanud. Jeesuse julgus ja Peetruse argus on tekstis samaaegselt esiplaanil. Mõlemad elasid läbi kolm sõnalist rünnakut - Jeesus valetunnistajate, tunnistajate ja ülempreester Kaifase käest; Peetrus kahe teenijatüdruku ja ühe suvalise kõrvalseisja käest. Jeesus vastas vapralt. Peetruse salgamine kasvas, kõigepealt salagas ta, et Jeesusest midagi teab, siis vandus, et ta teda ei tunne ja lõpuks needes Jeesust, eraldas ta end Temast täiesti ("sajatades ja vandudes" s 74).
Salm 74 on kaasaegsetele tõlkijatele pähkliks. Paljud tõlked pehmendavad asjaolusid, jättes mulje, et Peetrus sajatas iseennast. Originaalne kreekakeelne tekst ütleb, et Peetrus "needis ja vandus", viidates sellele, et ta kutsus Jumala viha enda peale, kui see, mida ta räägib ei peaks olema tõsi. Matteus oli juba hoiatanud oma lugejaid saabuva tagakiusu eest ja julgustas neid jääma kinldaks ka surve all (Mt 10:21-22) - mis võib tähendada ainult survet salata oma Issandat. Pliinus, Bythinia Rooma valitseja, üritas alati inimesi, keda süüdistati kristluses, panna Jeesust needma. Teise Maailmasõja ajal tapeti Vaikse ookeani piirkonnas märtritena misjonäre, kes keeldusid Jeesust needmast. Ka tänapäeval on palju inimesi väga rasketes olukordades üle kogu maailma, keda tagakiusu ja surma ähvardusel sunnitakse oma usku varjama või salgama Meie, kes me elame väga palju vähem vaenulikus keskkonnas ei tohiks neid iial hukka mõista - teades, kui vähe suudame ise vastu panna survetele, mis pole pooltki nii tugevad. Peetruse lugu on hoiatus ja julgustus. On läbikukkumisi - aga on ka andestus. Johannes on kirja pannud ka Peetruse taastamise (Jh 21:15-19), kuid Matteusel polnud seda vaja teha, sest Peetrus oli nende hulgas, keda vaatamata tema kahtlustele ja läbikukkumistele, Jeesus välja läkitas - kuulutama Temast maailmale, mis mõnikord võib osutuda vägagi vaenulikuks (Mt 28:16-20).
Palu meie kaasusklike pärast, kes elavad tagakiusu all. Palu, et nad võiksid tunda Jeesuse ligiolu, julgustamas neid kui nad seisavad silmitsi ohtude ja võimaliku surmaga.
Selle kommentaari autor: John Harris