Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 27:57-66
Jeesus maetakse kaljuhauda57Aga õhtu jõudes tuli rikas mees Arimaatiast, nimega Joosep, kes oli ka Jeesuse jünger.
58See läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu. Siis Pilaatus käskis selle anda.
59Ja Joosep võttis ihu, mässis selle puhtasse linasse
60ja pani oma uude kaljusse raiutud hauakambrisse, ning veeretanud haua ukse ette suure kivi, läks ära.
61Aga Maarja Magdaleena ja teine Maarja olid ka seal, nad istusid haua vastas.
62Järgmisel päeval, see oli pühade valmistuspäevale järgnev hingamispäev, tulid ülempreestrid ja variserid Pilaatuse juurde kokku
63ja ütlesid: „Isand, meile tuleb meelde, et see eksitaja ütles, kui ta alles elas: „Mina ärkan kolme päeva pärast üles.”
64Käsi nüüd hauda kolmanda päevani valve all pidada, et jüngrid ei tuleks ja teda ära ei varastaks ega ütleks rahvale, et ta on üles äratatud surnuist, sest nii oleks viimane pettus hullem kui esimene.”
65Pilaatus lausus neile: „Siin on teile valvesalk. Minge ning pidage valvet, nii nagu oskate!”
66Nemad läksid ja võtsid haua valve alla ja koos valvesalgaga pitseerisid kivi.
Erinevais evangeeliumites esitatud Jeesuse kannatusloo vastavusse saamine võib tunduda nagu mõistupildi kokkupanemine, millest mõned tükid on puudu. Kirjapanijail olid omad eesmärgid, kui nad materjali hoolega selekteerisid, et rõhutada just enda valitud sõnumit. Juba paar aastakümmet peale Jeesuse surma, tekkisid sündmuse konteksti puudutavad küsimused, aimamata, et Jeesuse ülestõusmine tekitab vaidlusi ka veel 21. sajandil. Matteuse ajal ei kahelnud keegi, et peale Jeesuse surma tekkis väga võimas liikumine, mis rajanes usul et Jeesus oli ülestõusnud.
Siis, nagu ka tänapäeval, jäi Jeesuse surm inimeste jaoks vastuoluliseks. Pead tõstis doketism, väites, et mitte-inimene-Jeesus ainult tundus surevat. Teisalt tõusis palju skeptikuid ning oponente, kes lihtsalt soovisid, et inimene-Jeesus oleks lõpuks ometi surnud ja kadunud, ning tema ülestõusmine vaid Ta jüngrite poolt loodud müüt. Müüdid ja kirjanduslikud fantaasiad on seda ajalooliselt tähendusrikast isikut ümbritsenud läbi aegade, ning Dan Brown on need meie päevil kavalalt kokku seganud oma “Da Vinci koodi” kirjutades, mis aga siiski on järjekordne petlikult veenev väljamõeldis.
Matteusel oli vaja näidata, et Jeesus suri tõeliselt. Vastasl korral ei oleks Ta saanud surnuist üles tõusta. Kõik nelja evangeeliumi autorid kinnitavad, et reaalse Jeesuse reaalne füüsiline ihu asetati äratuntavasse hauakambrisse, ning seda ei kaotatud anonüümsena mõnda massihauda või ajutisele ladustamiskohale, mida hiljem oleks võimatu leida olnud. Matteus märgib ära ka valvurid, seistes vastu Jeesuse ihu äravarastamise süüdistusele. Ning seal olid olemas ka tuntud tunnistajad. Kaks Maarjat, kes eemalt jälgisid kõike sündivat ning ka mõistatuslik Joosep Arimaatiast, kes organiseeris matmise.
Matteus esitab meile kutse võrrelda populaarse jüngri Peetruse argust, salajase sõbra julgusega. Legendi kohaselt läks Joosep hiljem, apostlite ajal Inglismaale, arvatavalt Avaloni - paika, kus keskajal väideti, et ta tõi enesega kaasa Püha Graali. Siiski ei vaja Joosep kuningas Arturiaegset legendi selleks, et saada kangelaseks: seal kus kõik teised läbi kukkusid, pani tema kõrvale oma staatuse ning riskis kogu oma tulevikuga.
Selle kommentaari autor: John Harris