Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Andesta ja ela

Neljapäev, 23. Aprill 2015

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 33:1-20

Jaakob ja Eesav lepivad
1Kui Jaakob oma silmad üles tõstis ja vaatas, ennäe, siis tuli Eesav ja koos temaga nelisada meest. Ta jaotas nüüd lapsed Lea ja Raaheli ja mõlema teenija vahel,
2seadis teenijad ja nende lapsed ette, Lea ja tema lapsed nende järele, Raaheli ja Joosepi viimaseiks.
3Ta ise aga läks nende eel ja kummardas seitse korda maani, kuni ta jõudis oma venna juurde.
4Aga Eesav jooksis temale vastu ja süleles teda, langes temale kaela ja suudles teda; ja nad nutsid.
5Siis ta tõstis oma silmad üles ja nägi naisi ja lapsi, ja ta küsis: „Kes need sul on?” Ja tema vastas: „Need on lapsed, keda Jumal su sulasele armulikult on andnud.”
6Ka teenijad astusid ligi, nemad ise ja nende lapsed, ja nad kummardasid.
7Siis astus ligi ka Lea koos oma lastega ja nad kummardasid; lõppeks astusid ligi Joosep ja Raahel ja kummardasid.
8Siis ta küsis: „Mida sa kavatsed kogu selle leeriga, keda ma kohtasin?” Ja tema vastas: „Oma isanda silmis armu leida!”
9Aga Eesav ütles: „Mul eneselgi on küllalt, mu vend. Jäägu sulle, mis sul on!”
10Kuid Jaakob vastas: „Sugugi mitte! Kui ma nüüd su silmis olen armu leidnud, siis võta mu kingitus minult vastu! Sest ma olen ju tohtinud näha su palet, otsekui näeks Jumala palet, ja sa oled olnud mu vastu lahke.
11Võta nüüd minu tervituskink, mis sulle toodi, sest Jumal on olnud mu vastu armuline ja mul on kõike küllalt!” Ja ta käis temale peale, kuni ta võttis.
12Siis ütles Eesav: „Hakkame liikuma ja lähme, ja mina käin sinuga rinnu.”
13Aga Jaakob vastas temale: „Mu isand näeb ju, et lapsed on väetid ja minu hooleks on imetajad lambad ja lehmad; kui neid liiga kiiresti aetakse ühegi päeva, siis sureb kogu kari.
14Mingu aga mu isand oma sulase eel ja mina liigun pikkamisi oma ees käiva karja kannul ja laste kannul, kuni ma jõuan oma isanda juurde Seiri.”
15Eesav ütles: „Ma jätan siis sinu juurde osa rahvast, kes koos minuga on.” Aga tema vastas: „Mispärast nõnda? Kui ma ainult oma isanda silmis armu leiaksin!”
16Ja Eesav läks selsamal päeval oma teed tagasi Seiri.
17Aga Jaakob liikus Sukkotti, ehitas enesele koja ja tegi oma karjadele lehtkatused; seepärast pandi sellele paigale nimeks Sukkot.
18Ja Jaakob jõudis Mesopotaamiast tulles õnnelikult Sekemi linna, mis on Kaananimaal, ja lõi linna ees leeri üles.
19Ta ostis selle väljaosa, kuhu ta oma telgi oli üles löönud, Sekemi isa Hamori lastelt saja rahatüki eest.
20Ja ta püstitas sinna altari ning pani sellele nimeks „Jumal, Iisraeli Jumal”.

"Kui palud õnnistust, ma põlvitan ja palun andestust. Nii elamegi siis lauldes, palves, juttu vestes, tundes kuldliblikatest rõõmu. " (W. Shakespeare "Kuningas Lear", V vaatus, iii pilt)
Jaakobi maadlemine Jumalaga ja sellele järgnev kohtumine Eesaviga on omavahel seotud ja tõenäoliselt põhjus-tagajärg seosega. Jaakob oli Jumala enda võimsas haardes enne, kui ta sai kogeda oma vanema venna andestavat embust. Üks erakordne palgest-palgesse kohtumine viis teiseni (s 10). 
See kohtumine kahe üksteisest võõrdunud venna vahel, on algul tõsine ja pinev. Jaakob liigub edasi väga suure ettevaatusega ja jõuab lõpuks Eesavi nägemisulatusse. Usaldamatus võidetakse sageli aeglaselt: samm-sammult (s 1-3). Uus inimene, Iisrael, on alandlik ja kahetsev, täis indu tasuda oma vennale täies mõõdus (s 8). Ka Eesav on muutunud mees. Keskea tõttu leebemaks mutunud või lihtsalt äkki tärganud armastuse poolt maha murtud, pakub ta Jaakobile suuremeelselt kindlat ja tingimusteta andeksandi. See on soe ja ja rõõmus pilt armust ja andestusest, mis kindlasti on heaks taustaks Jeesuse kuulsale tähendamissõnale kadunud pojast (Lk 15:11-32). 
Need, kes on isiklikult kogenud raskesti käsitletavaid, kestvaid perekonnatülisid kus osapooled üksteisest võõrduvad, võivad  kahelda selle pildi usutavuses. Ometi maalib see kirjeldus just täpselt sellise pildi, mida sarnases olukorras olnud enamasti kõige rohkem igatsevad. 
Võta aega ja kasuta seda palveabina - kujutledes selle sama stseeni tegelasteks need konkreetsed isikud, kelle eest palvetad ja liigu samm-sammult läbi lepituse erinevate astmete: ebameeldivast, kõhklevast kohtumisest, kuni armastava embuseni.
Loetud lugu ei ole ebarealistlik. Jaakob kahtleb ikka veel ja puikleb (s 13,14). Usaldamatus, varjatud motiivid ja valusad mälestused jäävad ikkagi alles, kuid Jumal on pidanud oma lubadust õnnistada ja tõeline edasiminek on toimunud - Iisrael jõuab Kaananimaale (s 18-20) ning Jaakobist ja Eesavist saavad uuesti relvavennad.
 

 

Palve purunenud suhte paranemiseks: "Kristus me vahel / et lahutada ja lepitada / et varjata meid patu eest me endi sees / et õnnistada kõike, mis õige ja hea / et puhastada uhkusest, ahnusest, ebapuhtusest / et täita taas rõõmu, pisarate, mõistmise ja rahuga." (Ian Cowie)

Selle kommentaari autor: Jenny Petersen