Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jk 4:13-5:6
Hoiatusi enesekindlatele 13 Kuulge nüüd, kes ütlete: „Täna või homme läheme sellesse või teise linna ja veedame seal ühe aasta ning kaupleme ja saame kasu!” 14 Teie, kes ei tea, missugune on homme teie elu! Te olete ju aur, mida on hetke näha, ja siis see haihtub. 15 Selle asemel et öelda: „Kui Issand tahab ja me veel elame, siis teeme seda või teist”, 16 te kiitlete oma kõrkuses. Iga selline kiitlemine on kurjast. 17 Kes oskab teha head, aga ei tee, sellele on see patt. 1 Kuulge nüüd, rikkad, nutke ja ulguge oma tulevaste hädade pärast! 2 Teie rikkus on pehkinud ja teie rõivad koitanud, 3 teie kuld ja hõbe on roostes ning nende rooste saab tunnistuseks teie vastu ja sööb teie liha nagu tuli. Te olete kogunud tagavara viimseil päevil. 4 Vaata, tööliste palk, mille te olete jätnud oma põldudel lõikajatele maksmata, kisendab, ja viljakoristajate karjed on tunginud vägede Issanda kõrvu. 5 Te olete priisanud ja prassinud maa peal, nuumanud end tapapäeval, 6 te olete hukka mõistnud õige ja ta mõrvanud. Tema ju ei hakka teile vastu.
Kellel on õigust teiste üle kohut mõista? See on autoriteedi küsimus ja see on olulise tähtsusega õigusprintsiip. Sama probleem seisab maailma kõigi õigussüsteemide ees. Britannias me usume, et kohut mõistavad seadus ja kohtunikud. Mitte keegi pole seadusest üle. Isegi kuningas või peaminister peavad sellele alluma. Sellepärast on Jaakobuse mõte salmides 11 ja 12 nii tähtis. Kui me mõistame kellegi üle kohut, siis me võtame seaduse oma kätesse. Meist saab autoriteet ja me seame end kohtuniku kohale. Jaakobuse nõuanne on hea, nii legaalselt kui spirituaalselt. Ärge tehke seda! Et see on nii oluline probleem meie peredes ja kogudustes, peaksime seda printsiipi pidevalt üle kordama.
Teine tarkusetera selles kirjakohas on: ära püüagi oma elu kavandada nii, nagu sina tahad (s 13-16). Ka see on üsna tavaline nähtus. Meie ümber on nii palju võimalusi, mistõttu arvame, et võime elada oma elu nii nagu tahame ja meie plaanid on meie enda teha. Kogu reklaamimaalim toimib sellest mõttest lähtuvalt - isegi elukindlustust müüakse eesmärgiga, et tunneksime, et kontrollime asju. Kuid tegelikult me ei kontrolli. Elu on etteennustamatu. Meie elu pole lõputu ja tegelikult ei saa me ju öelda, mis meid ootab järgmisel nädalal. Palju mõistlikum on pühendada oma elu Jumalale ja olla valmis minema sinna kuhu ta juhib.
Minu ämm tegi väga harva plaane. Ta elas üks päev korraga. Kui ta suri, polnud me üllatunud tema aiast leides piiblimärkustes palve, et Jumal lubaks veel ühe päeva talle pühendada.
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey