Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 9:18-26
Jeesus äratab surnuist Jairuse tütre ja tervendab<br />veritõbise naise18Kui Jeesus seda neile rääkis, vaata, siis tuli üks ülem, kummardas teda ja ütles: „Mu tütar suri äsja, kuid tule, pane oma käsi ta peale, siis ta ärkab ellu!”
19Ja Jeesus tõusis, läks temaga kaasa ja samuti ta jüngrid.
20Ja vaata, üks naine, kes oli olnud veritõves kaksteist aastat, tuli ta selja taha ja puudutas ta kuue palistust,
21sest naine mõtles endamisi: „Kui ma ainult saaksin puudutada tema kuube, siis ma pääseksin!”
22Aga Jeesus pöördus ja sõnas teda nähes: „Tütar, ole julge, sinu usk on su päästnud!” Ja naine sai terveks selsamal hetkel.
23Kui Jeesus ülema majja jõudis ning nägi vilepuhujaid ja käratsevat rahvahulka,
24siis ta ütles: „Hoiduge eemale, tüdruk ei ole surnud, vaid magab!” Aga nad naersid tema üle.
25Ent kui rahvahulk oli välja aetud, läks Jeesus sisse, võttis tal käest kinni ja tüdruk ärkas üles.
26Ja kuuldus sellest levis üle kogu selle maa.
Tänases tekstis kirjeldatud kaks imetegu annavad meile taas õppetunni usu olemuse kohta. Esiteks näeme meeleheitlikku olukorda. Pole teada, kas ülem oli Jeesuse salajane järgija või hülgas ta lootusetus olukorras lihtsalt ettevaatuse ja otsis Jeesuse üles. Igatahes kummardas ta õpetajat ja palus tema abi (s 18).
Ka veritõbe põdeva naise kannatus oli katkemas. Juutide Talmud näeb sellise haiguse ravimiseks ette rea võtteid, kuid Markuse evangeeliumist¹ loeme, et naine oli proovinud kõiki võimalusi. Ta kannatas lisaks sotsiaalse tõrjutuse all, mis võis olla veelgi raskem taluda kui kaksteist aastat kehalisi kannatusi. Jeesusest kinnihaaramine oli tema viimane lootus.
Olukorrad võivad tuua meie ellu sellist meeleheidet, mis paneb Jeesusest tugevasti kinni haarama. Sageli unustame palvetada kuni erakordsed asjaolud meid selleks sunnivad. Meie manitsemise asemel kohtleb Jeesus meid kaastundega. Seda on julgustav teada, kuid peaksime mõistma, et temale lootmine peaks olema meie igapäevane suhtumine mitte korrapäratu praktika.
Teiseks õpime siit midagi usu olemuse kohta. Võimalik, et naise teo taga olid ebausk ja ettekujutus ravitseja maagilisest väest. Kui nõder tema usk ka polnud, Jeesus parandas tema ihu (s 22) ja kinnitas teda sõnadega „tütar, ole julge!”
Selle kommentaari autor: Jonathan Lamb