Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 31:14-29
Issanda viimased korraldused Moosesele14Ja Issand ütles Moosesele: „Vaata, see aeg ligineb, mil sa pead surema. Kutsu Joosua ja astuge kogudusetelki, siis ma annan temale kohustuse!” Siis Mooses läks koos Joosuaga, ja nad astusid kogudusetelki.
15Ja Issand ilmutas ennast telgis pilvesambas, ja pilvesammas seisis telgi ukse kohal.
16Ja Issand ütles Moosesele: „Vaata, sa lähed magama oma vanemate juurde, aga see rahvas võtab kätte ja käib hoorates võõraste jumalate järel sellel maal, kuhu ta nüüd jõuab; ta jätab mind maha ja tühistab mu lepingu, mille ma temaga olen teinud.
17Sel ajal süttib mu viha põlema tema vastu ja ma jätan ta maha ning peidan oma palge tema eest ja teda hävitatakse ning teda tabab palju õnnetusi ja ahastusi. Sel ajal ta ütleb: „Eks ole need õnnetused mind tabanud selle pärast, et mu Jumal ei ole minu keskel?”
18Aga sel ajal peidan ma oma palge täiesti kõige selle kurja pärast, mis ta on teinud, pöördudes teiste jumalate poole.
19Ja nüüd kirjutage endile üles see laul! Õpeta seda Iisraeli lastele ja pane see neile suhu, et see laul oleks mulle tunnistajaks Iisraeli laste vastu!
20Sest ma tahan neid viia sellele maale, mille ma nende vanemaile vandega tõotasin, mis piima ja mett voolab. Nad söövad, nende kõhud saavad täis ja nad rasvuvad, aga nad pöörduvad teiste jumalate poole ja teenivad neid, nad põlgavad mind ja tühistavad minu lepingu.
21Kui neid tabavad suured õnnetused ja ahastused, siis kõneleb see laul tunnistajana nende vastu, sest see ei tohi ununeda nende järglaste suust, sellepärast et ma tunnen nende mõtteid, mis nad nüüd mõlgutavad, enne kui ma viin nad maale, mille ma vandega olen tõotanud neile anda.”
22Ja Mooses kirjutas sel päeval üles selle laulu ning õpetas seda Iisraeli lastele.
23Ja Issand andis käsu Joosuale, Nuuni pojale, ning ütles: „Ole vahva ja tugev, sest sina pead viima Iisraeli lapsed sellele maale, mille ma vandega olen tõotanud neile anda, ja mina olen sinuga!”
24Ja kui Mooses oli raamatusse täielikult üles kirjutanud selle Seaduse sõnad algusest lõpuni,
25siis käskis Mooses leviite, kes kandsid seaduselaegast, öeldes:
26„Võtke see Seaduse raamat ja pange ta Issanda, oma Jumala seaduselaeka kõrvale, et see oleks seal tunnistajaks sinu vastu,
27sest ma tunnen sinu vastupanu ja kangekaelsust. Vaata nüüd, mil ma veel elan koos teiega, olete te olnud Issandale vastupanijad, saati siis pärast minu surma!
28Koguge minu juurde kõik oma suguharude vanemad ja ülevaatajad, siis ma räägin nende kuuldes need sõnad ja võtan tunnistajaiks nende vastu taeva ja maa!
29Sest ma tean, et te pärast minu surma käitute väga kõlvatult ja lahkute teelt, mille ma teile olen andnud. Aga tulevasil päevil tabab teid õnnetus, kui te teete, mis kuri on Issanda silmis, pahandades teda oma kätetööga.”
Üleminekuajad mööduvad tihti ilma väljakutseteta. Kui kaks suurt väljakutset satuvad ühele ajale, on efekt suurem kui lihtsalt kahe teguri liitmisel. Juhtimissüsteemi muutmine lubatud maale sisenemise künnisel kutsus israellaste jaoks esile palju probleeme. Siiani olid nad tundnud vaid Moosest juhina. Nüüd nad saavad teada, et ükski inimeste seast valitud juht ei ole jääv ega asendamatu. Vaid Jumala tõotused olla nende juures (salmid 3,6,8) ja Jumala seadus (salmid 9-13) jäävad. Mis iganes loomuga muutusi me kohtame ja ükskõik kui kaitsetutena tunneme end juhtimise puudumise tuttu, võime minna muutustele vastu enesekindlalt.
Pigem võib muutuse omaks võtta kui seda karta, kui teame, et Jumala kindlal käel juhitakse meid Tema poolt määratud tulevikku. Sellest hoolimata kannavad muutused endas ka muretunnet. Nad siiski nõuavad, et oleksime „tugevad ja julged“ (salmid 6,7,23).
Kui Mooses sooviski oma pärandi ülevõtmist rahvalt ustavuses, saanuks ta suure pettumuse osaliseks (salm16). Miks põhjustab selline muutus hoopis mässumeelsust jumalakartlikkuse asemel? On lihtne tunda ülevoolavat rõõmu Jumala poolt antud õnnistustest ning jääda ignorantseks rõõmuallika suhtes (salm 20). Trööst vendlusest, rahust ja rõõmust jumalateenistuse läbi - need on mõned asjadest, mida võime nautida, kuid need võivad lõppedagi iseendasse. Me oleme sellest täidetud (salm 20), kuid Jumala seadust ei järgita. Nii saab Jumala eluandvast sõnumist hukkamõistmine (salm 26). Me kohtume igavesti kestva kaheloomulise muutumisega. Sõltuvalt sellest, kuidas tunneme ära Jumala juhtimise ja õnnistava ligioleku meie seas ja vastame sellele, on tulemuseks kas võit ja viljakus, või kaotus ja viljakandmatus.
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate