Noore kristlasena keeldus Tricia kord sõpradega teatud restorani minemast põhjusel, et tegu oli restoran-pubiga. Tema sõbrad, kelle jaoks see ei olnud probleem, ohkasid ja hakkasid otsima vastuvõetavat alternatiivi. Sellega osutasid nad austust Tricia südametunnistuse (ja ka tema kultuurilise erisuse) suhtes. Kui Tricia oleks hoolikamalt Pauluse õpetust kuulanud, võibolla oleks ta siis ka mõistnud, et oma sõprade suhtes austuse näitamine tema poolt, oleks tähendanud probleeme tekitamata nendega koos tollesse esimese valiku restorani minekut ja seal koos einetamist. “Kõik on lubatud” (s 23,1Kr 6:12) võiks samas olla ka kaasaja lääne ühiskonna loosungiks.

Nii oli see ka teatud Korintose kristlaste lemmiklause - nemad aga viitasid enda vabadusele Moosese seadusest ning vabadusele Kristuses. Aga, ütleb apostel - mitte kõigest pole kasu ning kõik ei ole ülesehitav (s 23). Nii võib üldiselt turult ostetud või sulle mingil ühiskondlikul koosviibimisel pakutavat liha süüa ilma suurtesse süümepiinadesse langemata - lõppude lõpuks on Jumal nii Looja kui Varustaja ka meie toidusse puutuvas (s 25,26). Teisalt, kui keegi sulle rhutab, et teatud liha on toodud ohvrina ebajumalatele, siis tuleks selle söömisest hoiduda tolle inimese südametunnistuse pärast, kes seda ütles (s 28). Mis puutub Triciasse ja tema sõpradesse tolles restoranis, siis siin kehtib vastastikune tähelepanelikkus, mis peaks juhtima meie vabadusi teiste keskel elades.

Pauluse hoiatav sõnum ütleb, et meil ei tuleks otsida omakasu, vaid teiste kasu (s 24,32). Tuleks lõpetada enda õiguste ja vabaduste kuulutamine ning selle asemel toimida hoolimata endasse puutuvast, pidades pigem silmas seda kuidas Jumal saab austatud ning millest tõuseb kasu teistele (s 31,33). Taolise hoiaku aluseks on soov järgida Jeesust, kes andis ära enda õigused selleks, et teenida meid ( 1Kr 11:1, Fl 2:6-7).

Sa tahad olla vaba? Kristlase jaoks tähendab see: olla vaba toomaks Jumalale au käitudes Kristuse sarnaselt.