Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 15:29-39
Jeesus tervendab palju vigaseid29Ja sealt siirdus Jeesus Galilea järve äärde ning läks üles mäele ja istus sinna.
30Ja ta juurde tulid suured rahvahulgad, kaasas jalutuid, vigaseid, pimedaid, kurte ja palju teisi ning panid need tema jalgade ette ja tema tegi nad terveks,
31nii et rahvas imestas, nähes kurte rääkimas, vigaseid tervena ja jalutuid kõndimas ning pimedaid nägemas. Ja nad ülistasid Iisraeli Jumalat.
Jeesus söödab nelja tuhandet meest32Aga Jeesus kutsus oma jüngrid enese juurde ja ütles: „Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa. Ma ei taha neid söömata ära lasta, et nad teel ei nõrkeks.”
33Jüngrid vastasid talle: „Kust me siin kõrbes nõnda palju leiba võtame, et nii suure rahvahulga kõhud saaksid täis?”
34Jeesus ütles neile: „Mitu leiba teil on?” Nemad ütlesid: „Seitse, ja mõned kalakesed.”
35Ja ta käskis rahvahulgal maha istuda,
36võttis need seitse leiba ja kalad ning tänades murdis ja andis jüngrite kätte, jüngrid aga rahva kätte.
37Ja nad kõik sõid ja said kõhud täis ja ülejäänud palakesi korjati seitse korvitäit.
38Sööjaid oli aga neli tuhat meest, peale selle veel naised ja lapsed.
39Ja kui Jeesus oli lasknud rahvahulgal ära minna, astus ta paati ja tuli Magadani piirkonda.
Inimesed olid järginud Jeesust igale poole, teades, et ta oli Jumalast läkitatud. Need olid inimesed täis vajadusi. Sarnaselt äärmiselt vaeste inimestega tänapäeval, olid ka nende vajadused baastasandil. Üsna esimesel kohal nende vajaduste nimekirjas oli tervenemine: ihu, jalad, hääl, nägemine. Ja Jeesus armastades neid, vastas nende vajadustele suurte tervenemisimedega.
Rahvas oli Jeesust innukalt järginud kolm päeva, kuigi nad olid juba füüsiliselt kurnatud. Seal Galilea mägedel peatudes olid nad näljased, eemal toiduallikatest ning taas- vastab Jeesus nende vajadustele; kõige hädapärasemast varustusest toidab ta üle nelja tuhande inimese. Osa rahva kiindumusest Jeesuse vastu sündis lootusest vabastaja järele, ja paljude jaoks tähendas see ka vabanemist Heroodes Antipasest. Kui mingigi hulk Heroodese sõdureid oleks avastanud sellise suurusega rahvahulga, oleksid nad kõik suures häadohus olnud - nii pidi Jeesus nad vaikselt ja ohutult laiali saatma. Ja ta tegi seda (s 39).
Me sageli ei mõista kui imelik see tegu oli. Tuhanded oli kogunenud et teda kuulata, ta valati üle tänu ja kiitusega - ja tema saadab nad vaikselt laiali? Tema oli karjane ning nemad olid kui kari ilma karjaseta ja ikkagi saadab ta nad ära...Rahvas võis vabalt pahaseks saada sellise ärasaatmise pärast; nemad olid ju osutanud ustavust, läbinud pikki distantse järgides Jeesust. Aga selliste asjadega ei saanud Jeesust sundida neid juhtima. Ta lasi neil minna ning läks ise paadiga Magadani, Heroodese pealinna Tibeeria lähedal - piirkonda mis kubises Heroodese sõdureist.
Jeesus tegi seda rahva heaolu pärast. Selline rahvuslik vabastus mida nemad ootasid ei oleks toonud mingit kestvat tulemust; pigem oleks see viimselt juhtinud rahva veresauna. Ja väga oluline oli see, et rahvas mõistaks: nemad ei saanud Jeesust suunata oma tahte või tingimuste järele. Toidetud olemisest ei piisanud; ka Heroodese ikke eemaldamisest ei oleks piisanud Jeesuse vaatenurgast. Ei midagi vähemat kui otsesuhe Jumala Isaga oli see, mida Jeesus oli tulnud pakkuma, ning üsna pea pidi Peetrus selle mõistmise otsa ka komistama.
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey