Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 126
Nutuga mindi, rõõmuga tuldi1Palveteekonna laul. Kui Issand tõi tagasi Siioni vangid, siis olime nagu unenägijad.
2Siis oli meie suu täis naeru ja meie keel täis hõiskamist, siis öeldi paganarahvaste seas: „Issand on neile suuri asju teinud!”
3Issand on meile suuri asju teinud, me oleme rõõmsad.
4Issand, too tagasi meie vangid, nagu veeojad Lõunamaal!
5Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega.
6Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke.
Inimsüdame igatsus ja hüüd läbi aegade on olnud vabaduse järgi. Ja Messia kuulutus siin maa peal oli “kuulutada vabastust vangidele” (Js 61:1). Selles psalmis väljendab laulja peadpööritavat rõõmu, mis täidab vabastatud ja koju pöörduvaid vange. Elu vangipõlves on olnud raske ja vaevane, täis rohkeid pisaraid.
Jumal aga ei toonud neid lihtsalt vangipõlvest välja, vaid Ta tõi nad Siionisse - paika, kus nad said taas hakata üles ehitama oma elu. Otsekui kuivanud jõesängid Negevi kõrbes, mis äkilise vihmahoo järel võivad muutuda pulbitsevaiks jõgedeks (s 4), nii oli Jumal pööranud oma rahva saatuse.
Psalmist oli õppinud olulise tõe: tuleb vastu pidada usus! Tema kogemus kinnitas, et kui seeme on külvatud, siis tuleb sellest lõikus ning lõikus toob kaasa ülevoolava rõõmu (s 5). Veel on palju tööd teha, veel tuleb isegi pisaraid valada (s 6), aga Jumal on see, kes toob valust esile vilja, kurbusest rõõmu ning surmast elu.
Selle kommentaari autor: Wendy Virgo