Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 1:21-28
Jeesus ajab välja rüveda vaimu21Ja nad tulid Kapernauma. Ja Jeesus läks kohe järgmisel hingamispäeval sünagoogi ja hakkas õpetama.
22Ja nad olid vapustatud tema õpetusest, sest ta ei õpetanud neid nõnda nagu kirjatundjad, vaid nagu see, kellel on meelevald.
23Ja nende sünagoogis oli inimene, kelles oli rüve vaim, ja see kisendas:
24„Mis on meil asja sinuga, Jeesus Naatsaretlane? Kas sa oled tulnud meid hukkama? Ma tean, kes sa oled: Jumala Püha!”
25Ja Jeesus sõitles teda: „Jää vait ja mine temast välja!”
26Ja rüve vaim lahkus temast teda raputades ja valju häälega kisendades.
27Ja nad kõik olid jahmunud, nii et nad arutasid omavahel: „Mis see siis on? Kas uus meelevallaga õpetus? Tema vaid käsutab rüvedaid vaime, ja need kuulavad tema sõna!”
28Ja kohe levis kuuldus temast kõikjale kogu Galilea ümbruskonda.
“Ja nad tulid Kapernauma. Ja Jeesus läks…….sünagoogi ja hakkas õpetama.” (s 21)Kes on “nad”? Arvatavasti Jeesusega koos olnud neli jüngrit. Kui Peetrus oleks seda lugu jutustanud, kõlaks see: “Me läksime Kapernauma” - selgitades, et see mis järgneb, on pealtnägija tunnistus.
See mis jüngritele muljet avaldas - ja mitte vähem kui sünagoogis olevat kogudust - oli Jeesuse autoriteet (s 22,27) Tema tegudes ja sõnades. Kui Ta kõneles, siis mitte Jumalast, mitte nagu vaimulik kes jutlustab; vaid Ta rääkis otse kui Jumalalt endalt nii nagu prohvetid vanal ajal. Seistes vastamisi mehega, “kellel oli rüve vaim”, päästab Jeesus ta vabaks ning käsib rüvedal vaimul lahkuda (vt ka Ap 10:38). See oli imetlusväärne. See tekitas hämmingut (Markus kasutab siin kahte üsna tugevat sõna - salmides 22 ja 27). Aga hämmastumine ei ole uskumine. Imetlus muutus peagi rahutuseks ning rahutus otsejoones opositsiooniks, kui jumalariigi evangeelium hakkas ohustama kindlustatud huvisid ning kaua traditsiooni poolt ülalhoitud uskumusi.
Deemonitest vaevatud mehe vabastamist võib vaadata kui jumalariigi tunnustähte - nii selle armulises olemuses kui koheses saabumises - kuid tegelikult polnud see midagi enamat kui väike eellahing. Palju karmimad jõuproovid ootasid ees ning Jeesusel tuli risti peal anda oma elu enne, kui saatana võim Iisraeli ja maailma üle sai murtud.
Lõuna-Inglismaal, kus ma elan, ei arvesta me igapäevaselt võimalusega kohtuda deemonitega - igatahes mitte rohkem kui seda, et meid hakatakse meie usu pärast tagakiusama. Me ei ole need kes on nö “eesliinil”. Kuid me oleme palveühenduses nendega, kes on ning me teame, et ükskõik millega meil tuleb vastamisi seista, täna või tulevikus, saame me võidu Tema läbi, kes annab meile väe (Fl 4:13). Ja see on ka tänase loo sõnum.
Selle kommentaari autor: Alastair Campbell