Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Erinevad viisid ja suhtumised

Laupäev, 27. Veebruar 2016

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 14:1-35

Saalomoni tarkus
1Tark naine ehitab enesele koja, aga rumalus kisub selle maha oma kätega.
2Ausasti elab, kes Issandat kardab, aga eksiteedel käib, kes teda põlgab.
3Rumala suus on vits ta uhkusele, aga tarku kaitsevad nende huuled.
4Kus pole härgi, seal puudub vili, aga härja rammuga saab palju saaki.
5Tõetruu tunnistaja ei valeta, aga valetunnistaja sepitseb valesid.
6Pilkaja otsib tarkust ilmaaegu, aga arukale on tunnetus kerge.
7Mine ära albi mehe juurest, sest seal sa ei märka teadlikke huuli.
8Mõistliku mehe tarkus on tunda oma teed, aga alpide rumalus eksitab.
9Rumalad pilkavad süüohvrit, aga õigete keskel on hea meel.
10Süda tunneb omaenese kibedust ja võõras ei saa segada tema rõõmu.
11Õelate koda hävitatakse, aga õigete telk haljendab.
12Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõpuks on see surmatee.
13Naerdeski võib süda valutada ja rõõmule võib järgneda meelehärm.
14Truudusetu süda küllastub oma viisidest, aga hea mees oma tegudest.
15Lihtsameelne usub iga sõna, aga taiplik paneb tähele oma samme.
16Tark kardab ja hoidub kurjast, aga alp on jultunud ja enesekindel.
17Kes on äkilise vihaga, talitab meeletult, salasepitsejat meest vihatakse.
18Lihtsameelsed pärivad rumaluse, aga tarku kroonitakse teadlikkusega.
19Kurjad peavad kummardama heade ees ja õelad õigete väravais.
20Kehva vihkab tema sõbergi, aga rikast armastavad paljud.21Kes põlgab oma ligimest, teeb pattu, aga kes halastab hädaliste peale, on õnnis.
22Eks eksi ju need, kes kavatsevad kurja? Aga heldus ja tõde on nendega, kes kavatsevad head.
23Igast vaevanägemisest on kasu, aga tühjast kõnest ainult kahju.
24Tarkade kroon on nende rikkus, alpide rumalus jääb rumaluseks.
25Tõetruu tunnistaja päästab hingi, aga kes sepitseb valesid, petab.
26Issanda kartuses on tugeva lootus ja varjupaik tema lastele.
27Issanda kartus on eluallikas surmapaeltest pääsemiseks.
28Rahva rohkus on kuninga uhkus, aga rahva vähesus on vürsti hukk.
29Pikameelsel on palju arukust, aga kannatamatu näitab suurimat rumalust.
30Südamerahu on ihule eluks, aga kadedus on otsekui mädanik luudes.
31Kes rõhub viletsat, teotab tema Loojat, aga kes halastab vaese peale, austab Loojat.
32Õel kukutatakse tema kurjuse pärast, aga õigel on surmaski varjupaik.
33Mõistliku südames hingab tarkus, aga alpide sees pole seda tunda.
34Õiglus ülendab rahvast, aga patt on teotuseks rahvahõimudele.
35Kuningal on hea meel targast sulasest, aga tema viha tabab häbiväärselt toimijat.

Ole valmis täna Jumalalt vastu võtma nii väljakutseid kui lohutust õiges proportsioonis.

Mõnikord on Õpetussõnade viisiga keeruline ühineda; see, mida öeldakse näilielt kategoorilise väitena, on tegelikult nõuanne valida õige tee (s 15 ja 16 nt). Samas mõned salmid edasi ei saa väliselt samasugune kontrast olla kuidagi nõuanne (vt s 20 rikka ja vaese kohta) sellest, et tuleks sõpru otsida vaid rikaste seast ning vaesed kõrvale tõrjuda. Pigem on tegu sardoonilise kommentaariga elu-olu ja viiside kohta maailmas. Ja puhuks, kui me ikka veel aru ei saa, laiendab järgmine salm sama mõtet religioosses vääringus kasutades väljendeid “patt” ja “õnnis”. 

Mõni salm hiljem võrreldakse jõukust rumalusega. Siin ma ei olegi kindel, kas jõukus siis on nii väga halb, võib see ju olla isegi märk Jumala õnnistusest, või on siin tegu taas satiiriga selle üle, et jõukus on kõik mis rikastel on, nii nagu salmi teine poole ütleb, et rumalate omand on rumalus?

21.salmi mõte kordub uuesti 31.salmis ning meenutab meile, et Õpetussõnadel on oma teoloogia, see pole pelgalt eetika. See viitab ka ettepoole, Uue Testamendi rõhuastesuele, Jeesusele (Mt 25:40, Mt 25:45 ja Jk 2:3). Jeesuse jaoks oli näljaste ja vaeste toitmine otsene armastuse väljendus. Jaakobus aga meenutab meile, et kogudus võib üsna lihtsalt langeda kuulsuse ja jõukuse paeltesse - esimesel sajandil ei olnud “Kroonikat”, kuid põhimõte jääb samaks. Kirikuteenijana olen hästi tuttav kiusatusega tervitada sümpaatsemaid, kuulsamaid ja jõukamaid soojemalt, kui ülejäänusid, ning mitte alati ei ole ma seda kiusatust võitnud.

Meie suhtumine teistesse mõjutab ka meie endi mõtteviisi ja sisemist rahu. Kui panna kokku salmid 26-27 salmiga 30, näeme klassikalist Õpetussõnade valikut. Olla rahujalal Jumala ning kaasinimestega on soovitatav; kui sa seda ei ole, kannatab nii su tervis kui ka perekond.

 
Järgmisel korral kui sul on võimalus inimesi tervitada, püüa neid näha nii nagu vaatab Armastuse Jumal.

Selle kommentaari autor: Roger Pooley