Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Teha või mitte teha?

Reede, 26. Veebruar 2016

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 13:1-25

Saalomoni tarkus
1Tark poeg kuulab isa õpetust, aga pilkaja ei kuula sõitlustki.
2Oma suu viljast sööb mees head, aga autute igatsuseks on vägivald.
3Kes valvab oma suud, hoiab oma hinge, aga huulte ammuliajajat tabab hukatus.
4Laisa hing igatseb asjata, aga virkade hing kosub.
5Õige vihkab valelikkust, aga õel toimib vastikult ja häbiväärselt.
6Õigus kaitseb seda, kelle tee on laitmatu, aga õelus kukutab patuse.
7Üks näib rikkana, aga tal ei ole midagi, teine näib vaesena, aga tal on palju vara.
8Mehe hinge lunahind on tema rikkus, aga vaesel pole vaja sõitlust kuulda.
9Õigete valgus paistab rõõmsasti, aga õelate lamp kustub ära.
10Ülbusest tõuseb riid, aga kes nõu kuulda võtavad, on targad.
11Hõlpsalt saadud varandus kahaneb, aga kes kogub vähehaaval, kasvatab seda.
12Pikk ootus teeb südame haigeks, aga täideläinud igatsus on elupuu.
13Kes põlgab sõna, teeb enesele kahju, aga kes kardab käsku, saab tasu.
14Targa õpetus on eluallikas surmapaeltest pääsemiseks.
15Peenetundelisus toob poolehoidu, aga hoolimatute tee on hukatus.
16Taibukas teeb kõike teadlikult, aga alp näitab oma rumalust.
17Õel käskjalg toob õnnetuse, aga ustav saadik toob tervise.
18Vaesus ja häbi on sellel, kes ei hooli õpetusest, aga kes noomimist tähele paneb, seda austatakse.
19Täideläinud igatsus on hingele armas, kurjast hoidumine on alpide meelest hirmus.
20Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti.21Õnnetus ajab taga patuseid, aga õiged saavad palgaks õnne.
22Hea inimene jätab pärandi lastelastelegi, aga patuse vara talletatakse õigele.
23Kehvade uudismaa annab palju leiba, aga mõni hukkub ülekohtu tõttu.
24Kes vitsa ei tarvita, vihkab oma poega, aga kes teda armastab, karistab teda aegsasti.
25Õige sööb nii palju, kui ta süda kutsub, aga õelate kõht on tühi.

“Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid. “ (Jk 1:22)

Nii nõuande andmiseks kui vastuvõtmiseks on vaja taiplikkust. Sealt edasi aga on vaja distsipliini ning ka alandlikkust, kui soovitakse mingisugustki püsivat ja kasulikku tulemust oma ellu. Vaata salmi 19, kus uhkus keeb üle tülideks sel ajal kui tarkusel jätkub alandlikkust kuulata. Või intensiivsemalt - salmis 18, mis räägib noomimisest ning korrigeeringutest - mõlemad on asjad, millega uhkel vaimul on raske leppida. Tegu pole pelgalt sõnademänguga, kui öeldakse, et õpilased vajavad korrale kutsumist (sõnamäng on jälgitav inlg k: “disciples need discipline”.) Inimene, kes on õppinud korrale kutsumist vastu võtma, on ka edasises elus distsiplineeritud. Aga isegi sel juhul tuleb ette aegu, mil me kõik vajame korrigeerivat või noomivat sõna väljapoolt. Need on aja, mil meie usuelu lõdvaks muutumine on nähtav väljapoolt ning just siis vajame, et keegi ütleks meile tõtt armastuses. Üks kunagi kohatud trummar jagas minuga järgmist nõuannet, mida saab rakendada palju laiemalt kui vaid muusikas: Kui sul jääb harjutamises vahele üks päev, paned seda ise tähele. Kui vahele jääb 2 päeva, saab sellest aru terve bänd. Aga kui vahele jääb 3 päeva, saavad sellest kõik aru.

Ka mõned teised salmid viitavad veel ühele ohtlikule alale - himu ja rikkuse vahekorrale. Nagu ütleb John Goldingay, on rikkus “vaid kahemõtteline saavutus; see nii lahendab kui ka toob kaasa selliseid probleeme, millega vaesed kokku ei puutu.”  (New Bible Commentary (21st century edition, IVP, 1994). Rikkad saavad end vabaks osta ähvardustest, millega vaesed isegi ei tunne (s 8). Vanas Testamendis nähakse rikkuse peamiselt kui märki Jumala õnnistusest. Uues Testamendis on sellel aga sageli vaimuliku ohu tekitaja roll. Kas siin on tegu vastuoluga? Õpetussõnad ütlevad, et sõlutb ihast või himust. James Houstoni sõnul oleme kõik mingis osas sõltlased ning meil on vaja enda loomusele ning ihade haiguslikkusele korralikult otsa vaadata, kui igatseme vaimulikult kasvada. Ehk võiksime rikast noormeest Mk 10:17-23, pidada jõukuse sõltlaseks? Ilmselt oli tegu kena, hästikasvatatud noormehega, kellel oli suur vaimulik nälg. Jeesuse vastus talle aga oli üllatavalt karm (vrdl s 14).

 
Kas minu elus oleks samuti vaja oma ihade ohjeldamisele näkku vaadata?

Selle kommentaari autor: Robert Pooley