Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Meenuta, meenuta!

Kolmapäev, 1. Juuni 2016

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 51:1-16

Troostisõnad Siionile
1Kuulge mind, õigluse nõudjad, Issanda otsijad! Vaadake kaljut, mille küljest te olete raiutud, ja kaevuauku, kust olete välja kaevatud.
2Vaadake Aabrahami, oma isa, ja Saarat, kes teid sünnitas. Kui ta alles üksi oli, kutsusin ma tema ja ma õnnistasin teda ning tegin ta paljuks.
3Sest Issand trööstib Siionit, trööstib kõiki selle varemeid; ta teeb selle kõrbe otsekui Eedeniks ja lagendikud Issanda rohuaia sarnaseks. Seal on lusti ja rõõmu, tänulaulu ja pillihäält.
4Pane mind tähele, mu rahvas, mu hõimud, kuulake mind! Sest minult lähtub Seadus ja mu õigus rahvaile valguseks.
5Äkitselt ligineb mu õiglus, ilmub mu pääste ja mu käsivarred mõistavad rahvaile kohut: mind ootavad saared ja loodavad mu käsivarre peale.
6Tõstke oma silmad taeva poole ja vaadake alla maa peale; sest taevad haihtuvad kui suits ja maa kulub nagu kuub, selle elanikud surevad otsekui sääsed. Aga minu pääste jääb igavesti ja minu õiglus ei lõpe.
7Kuulge mind, õigusetundjad, rahvas, kelle südames on mu Seadus! Ärge kartke inimeste laimu ja ärge ehmuge nende sõimust!
8Sest neid sööb riidekoi nagu riiet, neid sööb villakoi nagu villa. Aga minu õiglus jääb igavesti ja mu pääste põlvest põlve.
9Ärka, ärka, ehi ennast jõuga, Issanda käsivars! Ärka nagu muistseil päevil, endiste põlvede ajal! Eks olnud sina see, kes purustas Rahabi, kes torkas läbi merelohe?
10Eks olnud sina see, kes kuivatas mere, suure sügavuse veed, kes tegi teeks meresügavikud, lunastatuile läbitavaks?
11Ja Issanda lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates. Nende pea kohal on igavene rõõm, rõõm ja ilutsemine valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära.
12Mina, mina olen see, kes teid trööstib! Kes oled sina, et sa kardad surelikke inimesi, inimlapsi, kes on nagu rohi,
13ja unustad Issanda, kes sind on teinud, kes on laotanud taeva ja rajanud maa, ja värised alati, iga päev, rõhuja viha ees, kui ta valmistub hävitama? Aga kus on nüüd rõhuja viha?
14Varsti vabastatakse aheldatu: ta ei sure vangiauku, tema leib ei lõpe.
15Sest mina olen Issand, su Jumal, kes liigutab merd ja paneb lained kohisema, kelle nimi on vägede Issand.
16Ja ma panin oma sõnad sulle suhu, ma peitsin sind oma käe varju alla, et võlvida taevas ja rajada maa, ja et öelda Siionile: „Sina oled mu rahvas.”

Mõtle kõigele, mida Jumal su elus on teinud ning viisidele, kuidas Ta sulle on ilmutanud oma ustavust. Too Talle tänu!

Mõnikord olen sedavõrd hõivatud kõikvõimalike ümbritsevate segavate asjaoludega, et osalen toimuvas vestluses vaid pooleldi kuulates ja mõistes. Hiljem aga hakkan mõistatama, et millest tegelikult juttu oli ja mida öeldi. Ilmselt kahtlevad ka mu sõbrad, mil määral nende jaoks oluline informatsioon üldse minuni jõudis. 

Tänane tekst meenutab meile, et ka Jumal ootab meie jagamatut tähelepanu ning kohaseid vastuseid. Tekstis toodud sõnum on neile, kes on juba Tema poolt valitud ning omavad lähedast suhet Temaga - neid kutsutakse siin nimega “minu rahvas”.  Kaudsemalt viidatakse neile kui “Siionile”, mille all ei mõelda vaid geograafilist paika, Jeruusalemma, vaid kõiki neid pagendatuid, kellede vaimne kodakondsus oli seotud selle paigaga.

 Sellele rahvale pidi olema iseloomulik õigsuse taotlemine, Jumala otsimine, kindel teadmine sellest, mis on õige ning Jumala juhiste järgimine kogu südamest. Nemad olid näinud Issandat  toimimas nende kasuks läbi terve lepinguajaloo alates Aabrahamist ning Väljarändamisest. Nad pidid ka peatselt näha saama Jumala päästet teistsuguses (vaimulikus) väljarändamises, ning siis ise oma piiridest välja minema teiste rahvaste juurde õigsuses. Sellist lootusesõumit tasub kindlasti kuulda ning arvesse võtta!

Seda sõnumit võib ka usaldada - mitte ainult Jumala eelneva toimimise tõttu, vaid ka Jumala loomuse tõttu. Tema oli olnud neile kaastundlik Lohutaja, kes taastab Siioni kui kiituse ja rõõmu paiga. Tema oli igavene Looja, kelle õigsus ning pääste kestab igavesti, kontrastina surelike hukatust toovale tegevusele ning piiratud eksisteerimisele. Tema oli päästjaks ning kaitsjaks oma rahvale isegi siis, kui viimased unustasid Tema väe ja hakkasid kartma oma tuleviku pärast.

Ka meie peaksime täna Jumalat kuulama selle laiema päästeajaloo taustal. Meie teame, et Jumal sekkus üleloomulikult inimeste tegevusse läbi Jeesuse Kristuse tulemise - kes tõi lepituse ning tegi võimalikuks taastamise (2Kr 5:17-20). Vana Testamendi jutustus on vältimatult hädavajalik taust Uue Testamendi narratiivile, need mõlemad aga on ettevalmistamas igavese Siioni tulekut, kus Jumala valitsus saab viimaks lõplikult rajatud ( Ilm 14:1-5, Ilm 21:10, Ilm 21:22-27) 

Kas me siis kuulatame ootuses?

 
Mõtiskle 11.salmi üle ning palu, et Jumal võiks kasvatada sinu usaldust Tema vastu.

Selle kommentaari autor: Grace Thomlinson