Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 56:1-12
Issanda lepingu pidaja tasu1Nõnda ütleb Issand: Pange tähele õigust ja olge õiglased, sest mu pääste on ligidal ja mu õiglus ilmumas!
2Õnnis on inimene, kes nõnda teeb, inimlaps, kes selles püsib, kes peab hingamispäeva ega riku seda, ja kes hoiab oma kätt igast kurjast teost.
3Ärgu rääkigu ega öelgu Issandaga liitunud võõras: „Issand eraldab mind muidugi oma rahvast!” Ja kohitsetu ärgu öelgu: „Vaata, ma olen kuivanud puu!”
4Sest nõnda ütleb Issand: Kohitsetuile, kes peavad mu hingamispäevi ja valivad, mis on mu meele järgi, ja peavad kinni mu lepingust,
5neile ma annan oma kojas ja oma müüride vahel mälestusmärgi ja nime, parema kui pojad ja tütred: mina annan neile igavese nime, mida ei saa hävitada.
6Ja võõrad, kes on liitunud Issandaga, teenivad teda ja armastavad Issanda nime, et saada tema sulaseiks, kõik, kes peavad hingamispäeva ega riku seda ja kes peavad kinni mu lepingust -
7needki ma viin oma pühale mäele ja ma rõõmustan neid oma palvekojas, ja nende põletus- ja tapaohvrid on mu altari peal meelepärased; sest mu koda nimetatakse palvekojaks kõigile rahvastele.
8Issanda, Iisraeli hajutatuid koguva Jumala ütlus: Ma kogun tema juurde veelgi, lisaks neile, kes tema juurde on kogutud.
Iisraeli ebajumalateenistus on hukkamõistetav9Kõik loomad väljal, tulge sööma, tulge, kõik metsloomad!
10Tema vahimehed on kõik pimedad, nad ei mõista midagi, nad kõik on nagu tummad koerad, kes ei saa haukuda; nad armastavad tukkuda, magavad norinal.
11Nad on aplad koerad, kes ei saa iialgi küllalt. Nad on karjased, kellel ei ole arusaamist. Kõik nad pöörduvad oma teed, igaüks eranditult oma kasu poole:
12„Tulge, ma toon veini, rüüpame vägijooki! Olgu homne päev nagu tänane, veel palju suurepärasem!”
“Sinu riik tulgu”. Kui palju kordi oleme palves neid sõnu öelnud? Kelle ülesanne on vastata sellele palvele? Kas Jumal on see, kelle vastutus on tuua siia oma riik, või on ka meil siin oma osa? Ja millal see sünnib? On see juba siin?
Jeesus uskus, et see oli Tema ülesanne anda start jumalariigile (vt Mt 4:23), samas teadis Ta, et see ei saa veel täies mahus realiseeruma. Jumalariigi täiskirkus ilmneb siis kui Jeesus tagasi tuleb ( 2Pt 3:11-13). Nii võime ka öelda, et jumalariik on tulnud ja saab veel tulema. Vahepeal on aga iga kristlane kutsutud koostööle Jumalaga selle riigi ülesehitamisel ( Mt 28:18-20).
Kuidas on kõik see seotud Jesaja raamatuga? Üsna palju. Jesaja peatükid 56-60 kõnelevad suures osas neist probleemidest, millega juudid olid silmitsi pöördudes tagasi koju peale pikka vangipõlve maal, mida meie tunneme kaasajal kui Iraaki. Neil tuli vanadele varemetele ehitada uus ühiskond. See oli väga raske aeg. Nad pidid taastama kogu oma elukorralduse peale aastakümneid võõral maal viibimist. Kõige tähtsam aga oli taastada oma suhe Jumalaga. Paljud olid kaotanud oma usu. Nad olid ümbritsetud naabritest, kes jätkuvalt ründasid nii neid kui ka nende usku. Ja nende usu keskpunkt, tempel, oli täielikult hävitatud.
Ja täna ehitame sina ja mina Jumala kuningriiki langenud maailma varemete keskel. Ka see pole lihtne ülesanne. Me elame patustena võõras keskkonnas - ning on palju usu ning armastuse õppetunde, mida meil tuleb selgeks saada. Meie ning tagasipöörduvate pagendatute olukorra vahel on palju enam paralleele kui esmapilgul võiks arvata.
*******
Jumal väljendab väga selgelt, kes ja millised peaksid olema tema kaastöölised, kellega koos üles ehitada jumalariiki. On kolm olulist kvalifikatsiooni: olla õiglane, pidada hingamispäeva ning teha head (s 1,2) Ning kui sa pühendud Jumalale pidades kinni neist kolmest, ei ole vahet, kes oled või kust tuled. Kuna Jumal ise on õiglane, ei tõuka Ta oma kuningriigist välja kedagi nende rassilise kuuluvuse või ühiskondliku positsiooni pärast ( s 3-8).
See šokeeris kindlasti omaaegseid Jesaja kuulutuse lugejaid /kuuljad. Nemad nägid end Jumala valitud rahvana, ülimuslikena nii uskmatute võõramaalaste (s 6) kui ka ebapuhaste, ning füüsiliselt puudulike eunuhhide suhtes (s 4). Enne, käsu all olles ei saanud need viimased kuidagi ligi pääseda jumalateenimisele (5Ms 23:1-3). Kuid nüüdseks oli see kõik jäänud minevikku: Jumal rõhutab väga suure empaatiaga oma soovi, et Tema koda peab olema palvekoda kõikidele rahvastele ning inimestele, kes on end Talle pühendanud. (Vaata Jeesuse vaatenurka 7.salmile Mt 11:15-17). Võrdle Jumala kutset ka sellistele inimestele tolleaegsete vaimulike liidrite suhtumisega, kes endiselt arvasid välja taolisi inimesi. Need olid läbi kukkunud juhid. Nad olid oma tööpostil uinunud ning üleni hõivatud vaid iseenda esiletoomisega (s 10-12).
Kuidas praktiseerime meie õiglust ehitades täna jumalariiki? Kas meie tervitame inimesi, kes ei jaga meie vaateid, kes räägivad ning toimivad täiesti teisiti? Kuidas tähistame hingamispäeva - on see meie nädalas kõikidest muudest päevadest selgelt eristuv? Millist kurja väldime tänapäeval ning millist head otsime?
Selle kommentaari autor: Scirpture Union /APÜ