Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 26:7-19
Juuda tänulaul7Õigete tee on tasane, sina sillutad siledaks õigete raja.
8Issand! Me ootame sind ka su kohtumõistmiste teel, hing igatseb su nime ja su mälestust.
9Mu hing igatseb sind öösel, vaimgi mu sees otsib sind, sest kui sinu kohtumõistmised tabavad maad, õpivad ilmamaa elanikud õiglust.
10Leiab aga õel armu, ei õpi ta õiglust, õigusemaalgi teeb ta ülekohut ega näe Issanda kõrgust.
11Issand, sinu käsi on tõstetud kõrgele, aga nad ei näe seda. Nähku nad siis su püha viha rahva pärast ja häbenegu! Jah, neelaku neid tuli kui sinu vaenlasi!
12Issand, sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled sina teinud.
13Issand, meie Jumal! Meid on valitsenud muud isandad peale sinu - me kiidame üksnes sind, sinu nime.
14Surnud ei ärka ellu, kadunud ei tõuse üles. Sest sina nuhtlesid neid ja hävitasid nad ning kaotasid neist iga mälestuse.
15Sina oled lisanud rahvast, Issand, oled lisanud rahvast, oled näidanud oma au, oled laiendanud kõik maa piirid.
16Issand, nad otsisid sind kitsikuses, sosistasid lausumisi, kui sina neid karistasid.
17Otsekui lapseootel olija, kel sünnitus ligineb, vaevleb ja kisendab oma valudes, nõnda olime meiegi sinu ees, Issand.
18Me olime lapseootel, vaevlesime, aga otsekui oleksime sünnitanud tuult: päästet me maale ei toonud ja ilmamaa elanikke ei sündinud.
19Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles. Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud.
Tänases tekstis on teemasid, mida läbi Piibli käsitlevad ka teised prohvetid.
Usk, usaldus, kohtumõistmine, õigus, lootus tulevikuks, kiitus ja tänu oleviku eest - need kõik on kui palvekütus ja kiituse põhjus. Ja need teemad on rüütatud siin ülistuse, kiituse ning palvevormi. Jumal annab jõudu neile, kes Teda usaldavad, kaitseb nõrku, aga toob kohtumõistmise neile, kes ajavad asju omas uhkuses, ülbuses ning iseenese jõus. Ja neid kes mõistavad sellist Jumala toimimist, paneb see arusaamine hüüdma Jumala poole, et ta päästaks meid.
Jumala ootamine, usaldamine ning tema ligiolu igatsemine on kohane reaktsioon õigetelt (s 8-9). Ka kurjad vajavad andeksandmist, kuid nad ei palu seda (s 10,11), samal ajal kui need, kes lähevad kannatustest läbi Jumala abile lootes - kogevad ülestõusmist (s 19).
Sageli väidetakse, et Vana Testament ei räägi eriti surnute ülestõusmisest. Ja kuigi see pole ka siin peateema, on see siiski allhoovus mille üle prohvet mõtiskleb oma nägemuses - sellest kuidas asjad toimivad kui õiglane Jumal tuleb ligi õigluses ja kohtumõistmises rahvaile ning üksikisikutele.
Elus peab olema midagi enamat kui käesolev õiglusetus ning näiline kurja võidutsemine hea üle. Sellest alates kui Aabraham ohverdas Iisaku, on Jumal jätkuvalt oodanud, et tema rahvas usaldab teda kui Ainsat, kes saab tuua ja taastada elu (Hb 11:17-19). Jesaja nägemus kinnitab, et praeguse elu täielik mõte saab avalikuks alles kord tulevikus, siis kui oleme läbinud “mitte veel”- aja, kui uskujad on usus Jumala reaalsusesse ja tema tulevasse kuningriiki käinud läbi kogu elu pingekaare “praegu” - ja “mitte veel” vahel.
See aeg algab kuningas Jeesuse valitsemise algusega. See lõpeb viimase kohtumõistmisega, uue taeva ja uue maaga. Seni tuleb meil usaldada Tema suveräänsust ning täiuslikku eesmärki ja elada nagu tõelised jüngrid, kuni Tema tuleb.
Selle kommentaari autor: Richard Harvey