Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Ma tahan näha ...

Kolmapäev, 7. Detsember 2016

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 10:46-52

Jeesus teeb nägijaks pimeda Bartimeuse
46Ja nad tulid Jeerikosse. Ja kui Jeesus ja ta jüngrid koos üsna suure rahvahulgaga Jeerikost välja läksid, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus, Timeuse poeg.
47Ja kui see kuulis, et Jeesus Naatsaretlane on seal, hakkas ta karjuma: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!”
48Ja paljud sõitlesid teda, et ta vaikiks, tema aga karjus veelgi enam: „Taaveti Poeg, halasta minu peale!”
49Ja Jeesus ütles seisatades: „Kutsuge ta siia!” Ja nad kutsusid pimedat: „Ole julge, tõuse üles, tema kutsub sind!”
50Pime viskas kuue seljast, hüppas püsti ja tuli Jeesuse juurde.
51Ja Jeesus päris temalt: „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?” Aga pime ütles talle: „Rabbuuni, et ma jälle näeksin!”
52Ja Jeesus ütles talle: „Mine, sinu usk on su päästnud!” Ja kohe nägi ta jälle ning läks Jeesusega teele kaasa.

"Palves on oluline ainult üks asi: kasvada osaduses Jumalaga."* Issand, me otsime Sinu sõna. Palun tule meie juurde ja ava oma armuga meie silmad.

Jeeriko ja Jeruusalemma vahel on umbes 15 miili. Tundub, et sellel teelõigul võisid kerjused kindlad olla, et saavad midagi - võibolla olid palverändurid helded. Huvitav et, Bartimeus on ainuke, keda evangeeliumite lugudes tervekssaanute hulgas nimepidi mainitakse. Jeesuse ühesugune küsimus nii temale (s 51) kui ka Jaakobusele ja Johannesele (Mk 10:36) toob esile kaks täiesti erinevat vastust. Arvatavasti kõrvutab Markus need kaks olukorda teadlikult, et rõhutada oma lugejatele teema olulisust: milline on Jeesuse jüngrite tõeline "nägemine" siis ja nüüd?

Tänane tekst kutsub meid uuesti jutustuse sisse minema ja oma mõtisklust seejärel palveks vormima. Kujutle, et ka sina oled jüngrite või rahva hulgas. Kas jüngrid panevad tähele, et Jeesus keeldub järjekordselt käitumast nn tähtsa isiku stereotüübi kohaselt, kellel pole aega laste ega tüütute kerjuste jaoks (s 14, 49)? Või püsivad jüngrid seekord lihtsalt vait, sel ajal kui rahvahulk püüab vaigistada Bartimeust? Igal juhul -  pikemalt kui rahvahulga või jüngrite keskel, peaksime seisatama Bartimeuse juures.

 Bartimeus ei näe Jeesust füüsiliselt ja tal pole olukorra dünaamikast selget ettekujutust. Samas tundub Markus rõhutavat, et Bartimeusel on sihikindel usk, mis võimaldab "näha" südamega ja tegutseda kuuldu põhjal (s 47, 52). Tema tegutsemises ja julges nõudmises (s 50) avaldub mingi rõõmus alistumine. Võime peaaegu kujutleda Jeesuse südamlikku naeru, kui tervendav ja päästev vägi (s 52) vabastab Bartimeuse muudetud ellu.

Kindlasti olid Markuse evangeeliumi algsed lugejad kuulnud väljendit "Tee". Varajaste kristlaste jaoks tähistas see väljend kristlikku elu. Kas Bartimeuse “Tee” võis mõne nädala möödudes viia teda ka ristiöömise tunnistajate hulka?  Ja milliseks võis tema innukas usk kujundada tema edaspidise elu?

 
“See on meie Jumala uudishimulik loomus, et isegi kui ta on kõikide asjade keskmes, ootab ta ukse taga ja koputab, et sisse tulla. Meie peame ukse avama. Jumal ei lõhu ust maha ega tule vägisi sisse. Ta koputab ja ootab.”**

* Enzo Bianchi, Praying the Word

** Fynn, "Armas Jumal, siin Anna" Collins, 1974; Tiritamm 2000.

Selle kommentaari autor: Pauline Hoggarth