Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 4:22-30
Jeesus hüljatakse kodukohas22Ja kõik tunnustasid teda ja imestasid, et tema suust tulid sellised armusõnad, ja ütlesid: „Eks tema ole Joosepi poeg?”
23Aga tema ütles neile: „Küllap te ütlete mulle selle vanasõna: Arst, aita iseennast! Mida kõike oleme kuulnud Kapernaumas olevat sündinud, seda tee ka siin, oma kodukohas!”
24Ja Jeesus ütles: „Tõesti, ma ütlen teile, ükski prohvet ei ole tunnustatud oma kodukohas.
25Tõepoolest, ma ütlen teile, palju lesknaisi oli Iisraelis Eelija päevil, mil taevas oli kolm aastat ja kuus kuud suletud, nii et suur nälg tuli üle kogu maa,
26aga Eelijat ei läkitatud kellegi juurde nendest, vaid Sareptasse Siidonimaal ühe lesknaise juurde.
27Ja palju pidalitõbiseid oli Iisraelis prohvet Eliisa ajal, ent keegi neist ei saanud puhtaks kui vaid süürlane Naaman.”
28Seda kuuldes said kõik sünagoogis viibijad täis raevu
29ja tõusid püsti, ajasid ta külast välja ja viisid üles mäerünkale, mille peale oli ehitatud nende küla, et teda ülepeakaela alla tõugata.
30Jeesus läks aga nende keskelt läbi ja kõndis oma teed.
Eile lugesime, kuidas Jeesus oli tulnud et aidata vaeseid, vangistatuid, pimedaid ja rõhutuid. Ta hämmastas oma kodulinna rahvast sellise heldusega. Nad oleksid ju pidanud rõõmsad olema, et üks nende endi hulgast tuleb ja tõotab neile selliseid õnnistusi - aga ahva suhtumisse tekib hoopiski rhämmastav muutus. Jeesus teadis, mida inimesed mõtlesid. Miks Ta ei teinud Naatsaretis selliseid imesid nagu oli teinud Kapernaumas?
Naatsareti rahvas ei olnud mõistnud seda kaalukat tõde, et Jumala arm ei olnud reserveeritud üksnes neile või juutidele. See polnud nii mitte kunagi. Pigem olid juudid valitud kui rahvas, kelle missiooniks oli viia valgust teistele rahvastele, paganatele (Js 42:6). Nemad aga eelistasid näha end valitud rahvana, punkt. Prohvetid olid sellest tõest aru saanud ja Jeesus tsiteerib kahte neist.
Eelija saadeti aitama vaest lesknaist Siidonimaal (1Kn 17:8-16). Eliisa tervendas pidalitõbise - Süürias, tollase vaenlase sõjaväepealiku (2Kn 5:1-14). Jeesus oleks võinud näiteks tuua ka Joona, kes saadeti meeleparandust kuulutama Niineve rahvale ja kes toimunuga kuidagi kohaneda ei suutnud.
Juutide arusaamine Messiast oli, et too tuleb ning päästab nad vihatud roomlaste käest, mitte ei osuta armu nii juutidele kui paganatele ilma mingit vahet tegemata. Nemad ootasid Meesiat, kes tooks kohtumõistmise roomlaste üle ning taastaks juutide valitsemise andes neile aulise poliitilise tuleviku. Kuigi Jeesus alustas seda kohtumist nii meeldivat muljet avaldades,lõpetas ta selle rahva raevuajamisega. Nad olid valmis teda tapma sellise jumalateotuse pärast.
Lugedes Luuka jutustust, näeme Jeesust oma missiooni jätkamas, andes armu kõikidele. EI tollal ega ka praegu saa keegi Jumala armu vaid enda eesõiguseks pidada. Meie aga võime näha ka seda, kuidas see väike sündmus osutab palju suuremale eesootavale varjule Jeesuse elus - sündmusele, mis saab sündmia 3 aastat hiljem.
Selle kommentaari autor: Annabel Robinson