Peatüki alguses muutub raamatu tonaalsus, salmid muutuvad vähem kontrastseks, vähem kasutatakse ka vastanduvaid väljendeid. Võib märgata suuremat organiseeritust, kuigi endiselt leidub ka salme, mida võiks paigutada ükskõik millisesse peatükki. Need, kes väidavad, et algselt oli Õpetussõnade raamat seotud Iisraeli õukondlaste ning riigiametnike klassi haridusega – osutavad ühtlasi reaalsele ühendusele kuninga õiguse ning Jumala vahel ( s 10-15). Kuidas aga võiksime seda „tõlkida“ tänapäeva poliitilisse kultuuri? Ilmse paralleelina tuleb meelde ausus avalikus elus; siiski igaüks, kes kunagi on teeninud mingilgi võimupositsioonil teab, et täielikku läbipaistvust on ääretult raske säilitada ja ka headel motiividel võib alguse saada väikene tõe moonutamine. Ning üsna varsti võib meilegi tunduda vastuvõetav Machiavelli nõuanne, et on parem olla kardetud kui armastatud. Siis korraga aga tõusevad esile s 14 ja 15 andes üsna täpse kirjelduse sellest mis tunne on elada meelevaldse valitseja käe all. Ja salmid 18 ning 19 omavad nii poliitilist kui ka eetilist rakendust.

Paljudel tänase tekstis salmidel aga on ka kohalik ja isiklik rakendus. Planeerimine näiteks ei ole minu tugevaim külg, ometi olen osalenud piisavalt paljudel planeerimiskoosolekutel ning oskan vältida suuremaid vigu. Ohte on mitmeid. Meile võib olla väga selge mida soovime – ja siiski võivad Jumalal olla hoopis teised plaanid. Kuidas saaksime vältida Jumala vastu võitlemist, kasvõi teadmatusest? Kuidas teha vahet ohtlikult kaldus arvamuse ja kasuliku alternatiivplaani vahel?

Vaadates salme 1ˇ-4,9 ja teises võtmes ka 2,5-8 - kuidas siis on kõige parem planeerida koosolekut? Täpsemalt; milline oleks parim viis nende eest palvetamiseks? Kas leiaksid tänasest tekstist mõne salmi mis sinu meelest sobiks heaks sissejuhatuseks vestlusesse?