Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 1:1-13
Jumala Poja ülevusest1Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu,
2on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu, kelle ta on seadnud kõigi asjade pärijaks, kelle läbi ta on ka maailmad teinud,
3kes, olles tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju ning kandes kõiksust oma väe sõnaga, on pärast seda, kui ta oli täide viinud pattudest puhastamise, istunud Ausuuruse paremale käele kõrgeimas taevas
4ning saanud ülemaks inglitest, kuivõrd ta on pärinud neist ülevama nime.
5Sest missugusele inglile on Jumal kunagi öelnud: „Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.”? Ja veel: „Mina olen temale Isaks ja tema saab minule Pojaks!”?
6Aga kui ta toob oma esmasündinu maa peale, siis ta ütleb: „Ka kõik Jumala inglid kummardagu teda!”
7Inglite kohta ta ütleb küll: „Ta teeb oma inglid tuulteks ja oma teenijad tuleleegiks.”
8Aga Pojale ta ütleb: „Sinu troon, Jumal, seisab igavesest ajast igavesti ja õiglus on su kuningakepp.
9Sa oled armastanud õigust ja vihanud ülekohut, seepärast on Jumal, sinu Jumal sind võidnud rõõmuõliga enam kui su kaaslasi.”
10Ja: „Sina, Issand, oled alguses rajanud maa ja taevad on su kätetöö.
11Need hävivad, aga sina jääd seisma, kõik nad kuluvad nagu kuub
12ja sa keerad nad kokku just nagu rõiva, nagu kuue, ja nad muudetakse. Aga sina oled ikka seesama ja sinu aastad ei lõpe.”
13Või missugusele inglile on ta kunagi öelnud: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks!”?
Erinevad faktid Kristuse kohta sädelevad neis avasalmides nagu hämmastava teemandi erinevad tahud (s 2,3). Kristus on ilmutatud ja läbistab kõik reaalsuse tasandid – nähtavad ning nähtamatud (Kl 1:15-20). Jumalale on Ta Poeg, kujus ning hiilguses (Kl 2:2). Kui seda teemantit veidi keerata, näeme Tema kui Looja suhet universumiga ning kõigega selles - nende ülalhoidjana ning patust puhastajana. Veel üks pööre, ka rääkides autoriteedist on Kristus ülim, võrdseks arvatud ”taevase Kuningaga”.
Järgmiseks vaatleb meie juveliir Kristuse staatust, võrreldes seda kõrgeimate vaimsete jõududega kosmoses, inglitega (s 4-14). Meie vaimne keskkond on neist aulistest olenditest tulvil - ” kümnete tuhandete inglite juures” (12:22). Üks teie tõlge ütleb: ”oleme tulnud lugematute pidutsevate inglihulkade ette”. Tahaks väga loota, et sekularism ei ole meie maailma inglitest tühjendadnud. Ometi, kui tahes aulised need ” teenivad vaimud” (1:14, 2:2) ka poleks, ei saa neid võrreldagi kuningliku Pojaga ( s 5,13). See on välistatud juba seepärast, et Kristuses meile antud ilmutus tuleb teistsugusest korraldusest, see on unikaalne, lõplik, seda on võimatu ületada või tühistada. Kui alguses Jumal rääkis maailmale läbi prohvetite (s 1), siis oma Poja lihakssaamise kaudu rääkis Jumal Jumalat meie maailmasse ning loomusesse. See on kõrgeim Sõna mis sai lihaks (Jh 1:1-2). Ja taolise tõsiasja tagajärjed on tohutud nii meie suhtumiste ja hoiakute, teiste uskude, mõttesüsteemide kui ka mitmesuguste ilmalike “ päästmisskeemide” suhtes, mida jätkuvalt meie ühiskonnas pakutakse.
Kutsume oma sõpru vaatlema seda Kristus -teemantit. Kas nad teavad midagi ligilähedaseltki võrdväärset?
Võib olla meenusid C.S Lewisele need salmid kui ta kirjutas: ”Ma usun kristlusesse nagu usun päikesesse- mitte ainult sellepärast, et näen seda, vaid, et selle tõttu olen võimeline nägema kõike ülejäänut”. Ajal mil kaasaegse elu needus oma fragmenteerituses ja pinnapealsuses süveneb, on visioon Kristusest, kes hoiab ”kõik asjad koos” valgustav, tervendav, integreeriv ning rõõmu ja meelehead pakkuv samavõrra meie otsivatele sõpradele kui meile endilegi.
Selle kommentaari autor: Dennis Lennon