Loe läbi alltoodud kirjakoht: Esra 1:1-11
Pärsia kuninga Koorese teadaanne1Pärsia kuninga Koorese esimesel aastal - et läheks täide Issanda sõna Jeremija suust - äratas Issand Pärsia kuninga Koorese vaimu, nõnda et ta laskis kogu oma kuningriigis kuulutada ja ka kirjalikult öelda:
2„Nõnda ütleb Koores, Pärsia kuningas: Issand, taevaste Jumal, on andnud mulle kõik kuningriigid maa peal ja ta on mind käskinud ehitada temale koja Juudamaal olevas Jeruusalemmas.
3Kes teie hulgas on tema rahvast, sellega olgu tema Jumal ja see mingu Jeruusalemma, mis on Juudamaal, ja ehitagu üles Issanda, Iisraeli Jumala koda; tema on see Jumal, kes asub Jeruusalemmas.
4Ja igaühte, kes iganes on jäänud mõnesse paika, kus ta võõrana elab, aidaku selle paiga elanikud hõbeda ja kullaga, asjade ja kariloomadega ning vabatahtlike andidega Jumala koja heaks Jeruusalemmas!”
Juudid lähevad Paabelist kodumaale tagasi5Siis tõusid Juuda ja Benjamini perekondade peamehed ning preestrid ja leviidid, kõik, kelle vaimu Jumal äratas, et minna üles ehitama Issanda koda Jeruusalemmas.
6Ja kõik nende naabrid toetasid neid hõberiistade, kulla, vara, kariloomade ja kalliste asjadega lisaks kõigile vabatahtlikele andidele.
7Ja kuningas Koores laskis välja tuua Issanda koja riistad, mis Nebukadnetsar oli Jeruusalemmast ära toonud ja oli pannud oma jumalakotta.
8Koores, Pärsia kuningas, laskis need tuua varahoidja Mitredati kätte, ja tema luges neid Sesbassarile, Juuda vürstile.
9Ja nende arv oli järgmine: kolmkümmend kuldkaussi, tuhat hõbekaussi, kakskümmend üheksa nuga;
10kolmkümmend kuldpeekrit, nelisada kümme teisejärgulist hõbepeekrit, tuhat muud riista.
11Kuld- ja hõberiistu oli kokku viis tuhat nelisada; kõik need võttis Sesbassar kaasa, kui vangid viidi Paabelist Jeruusalemma.
Ungarlasena, kes õppis seitse aastat Ühendkuningriigis teoloogiat, olen isiklikult kogenud paljude kristlaste heldust majandusliku toe näol. Kuidagi aga juhtus, et just viimase magistriaasta künnisel hakkas toetus kokku kuivama, ning mitmed kodukoguduse inimesed avaldasid kahtlust, kas ma õpin üldse õigel erialal. Siis vajasin Jumala kinnitust ning lootsin, et see tuleb erakordsel moel. Selle asemel pakkusid mu vanemad abi, mida polnud neilt julgenud üldse küsida. Ma peaaegu keeldusin nende heldust vastu võtmast, sest mulle tundus, et nad abistaid pigem perekondlikel põhjustel, kui veendumusest Jumala tahtes minu elu jaoks. Kas Jumal saab vastusena kasutada ka mu vanemate soovi vaatamata selle põhjusele?
On kindel, et raamatu autor Esra nägi kuningas Koorese kuulutuses Jumala kätt. Kuigi kasutatud keelepruuk viitab nagu oleks kuningas ise Jehoovasse uskunud, on siiski tõenäolisem, et tegu on pelgalt retoorikaga (vt Js 45:1,5). Ajaloost on teada, et Koores oli selline valitseja, kes nägi end vangivõetud inimeste vabastajana ning toetas kohalike templite taastamist selleks, et tugevdada allutatud rahvaste poolehoidu enesele. Piibliraamatu autor teeb ühenduse kuninga südame muutumise ja Jumala toimimise vahel, kes läkitas oma rahva vangipõlvest tagasi (s 5 ). Võibolla kuningas ei näinud üldse kogu protsessi selliselt, aga Jumal mõtles just nii ja kasutas seda protsessi enda eesmärkide saavutamiseks.
Raamatu lugejat julgustatakse tagasipöördumist vaatama kui teist Väljarändamist: vangiviidutele annnavad nende naabrid toetust (s 6) täpselt samamoodi, nagu kord Iisraeli rahva väljarändamisel tõid neile oma vara nende egiptlastest naabrid ( 2Ms 12:35-36). Ja kuna väljarändajatel ei olnud oma Jumalast mingit ikooni ega kuju, mida nad kodumaale tagasi oleksid võinud viia, pakuvad pärslased neile selle asemel röövitud templiriistu tagasi. Siin on veel üks ühendus pagendatute ja hävitatud templi vahel ( 2Kn 36:18), mis omakorda oli sümbol Jumala kohalviibivast ligiolust nende keskel.
Kõik toimuv oli sügava ja tähendusliku alltekstiga Iisraeli rahva jaoks, samas oli neil vaja ususilmi, et kõike toimuvat mõista.
Selle kommentaari autor: Csilla Saysell