Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 15:11-32
Tähendamissõna kadunud pojast11Jeesus ütles: „Ühel inimesel oli kaks poega.
12Ja noorem neist ütles isale: „Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!” Ja isa jagaski varanduse nende vahel.
13Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult.
14Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema.
15Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma.
16Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle.
17Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: „Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga!
18Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees,
19ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!””
20Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.
21Aga poeg ütles isale: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!”
22Ent isa ütles oma sulastele: „Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga
23ja tooge nuumvasikas, tapke see ja söögem ning olgem rõõmsad,
24sest see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!” Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema.
25Aga tema vanem poeg oli väljal ja kui ta sealt tulles jõudis maja lähedale, kuulis ta pilli ja tantsimist,
26ja ta kutsus ühe sulastest enda juurde ja päris, mis see võiks olla.
27See ütles temale: „Sinu vend on tulnud ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud tema tagasi täies tervises.”
28Ent tema vihastas ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa õue ja palus teda.
29Tema aga vastas isale: „Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega.
30Aga kui see su poeg, kes su vara on hooradega nahka pannud, tuli tagasi, siis sa tapsid temale nuumvasika!”31Isa ütles talle: „Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma.
32Nüüd aga oli tarvis pidutseda ja rõõmutseda, sest see su vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ning oli kadunud ja on leitud.””
Mõnikord on Piibli tõlkijate selgitavad märkused kasulikud, mõnikord mitte. Sellele loole on antud pealkirjaks "Kadunud poeg", kuid siin on tegelikult juttu kahest kadunud pojast. Noorem poeg haarab raha ja jookseb eredate tulede suunas. Variser meis vaatleb tema käitumist ja näeb kadunud inimest, aga kui suuname oma tähelepanu siga kallistavale pojale, siis muudab lugu oma fookust. Vanem poeg pole kunagi kodust lahkunud, kuid ta pole ka kunagi tõeliselt aru saanud isa armastavast südamest. Kuigi ta on kodus, on ta samamoodi kadunud nagu tema vend.
Jeesuse kuulajate seas on mõlemat tüüpi poegi. Pidutsejate sisering on täis sigu kallistavaid patuseid, keda religioossete juhtide arvates Jumal vihkab. Nad on väärt seda, mida nad saavad. Välisesse ringi kuuluvad jumalamehed: variserid, eraldatud ja pühad, Pühakirja eksperdid ja väärt parimaid kohti jumalariigis.
Kui Jeesus räägib nooremast pojast, saavad patused aru, et selle all mõeldakse neid. Kui Jeesus aga räägib vanemast pojast, pöörduvad pilgud välisringile, palvehelmestele, rüüdele ja tutikestele, iseteadlikele vihastele poegadele, kes usuvad iseennast olevat eelistatud ja sobilikud hindama oma sigu kallistavaid vendi. Jeesus pöördub mõlemat liiki poegade poole. Ta armastab varisere sama palju kui patuseid ja teab, kui raske on mõlemal tunnistada, et nad eksivad ja vajavad Isa armastust.
Ära luba oma südamel Isa majas ära eksida. Vanem poeg pole kunagi lahkunud, kuid pole ka kunagi Isa südant mõistnud.
Selle kommentaari autor: John Andrews