Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 18:18-30
Rikas mees ja igavene elu18Ja keegi ülem küsis Jeesuselt: „Hea Õpetaja, mida tehes ma päriksin igavese elu?”
19Jeesus ütles talle: „Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks - Jumal.
20Käske sa tead: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema!”
21Aga tema ütles: „Seda kõike olen ma pidanud noorest põlvest saadik.”
22Seda kuuldes ütles Jeesus talle: „Üks asi on sul veel vajaka: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!”
23Aga seda kuuldes jäi ta päris kurvaks, sest ta oli väga rikas.
24Aga nähes teda kurvastavat, ütles Jeesus: „Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!
25Sest hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.”
26Kuulajad küsisid: „Kes siis võib saada päästetud?”
27Ent tema ütles: „Inimeste käes võimatu on Jumala käes võimalik.”
28Peetrus ütles: „Vaata, meie oleme oma vara maha jätnud ja järgnenud sulle.”
29Tema aga ütles neile: „Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on jätnud maha maja või naise või vennad või vanemad või lapsed Jumala riigi pärast,
30kes mitmevõrra tagasi ei saaks sel ajal, ja tuleval ajastul igavest elu.”
Kord küsiti minult kas vaimulikuks saades pidin palju ohverdama jumalariigi pärast. Võisin ausalt vastata, et ei pidanud. Mul polnudki eriti midagi peale tundmatu tuleviku ohverdada, pigem kogesin, et olin Kristuse järgimisest juba saanud nii palju tagasi (s 29,30). Jumal ei jää kellelegi võlgu.
Tänase teksti kesksel tegelasel, rikkal mehel, on palju kaotada. Ta oli oma igavese elu otsingus siiras ning võis ausalt kinnitada, et oli elanud käsuseaduse nõuete kohaselt, mida Jeesus talle tsiteeris. Jeesus aga märkas, et viimane käskudest “Sa ei tohi himustada” (2Ms 20:17) oli jäänud tähelepanuta ning oli tollele mehele takistuseks. Rikka mehe probleem oli rahaarmastus, “kõige kurja juur” (1Tm 6:10).
Ilmselt oleks Jeesusel olnud veel palju öelda rikkuse ohtlikkuse kohta, nii nagu ka paljude teiste teemade kohta. Siin näitab Ta jõukust ohuna just vaimulikult, takistusena jumalariiki pääsemisel (s 25). Läbi oma teenimistöö samastus Jeesus sageli pigem vaestega. Kuidagi aga õnnestub meil see Jeesuse teenimise aspekt kõrvale panna ning mõelda, et see mida Ta rikkale mehele ütles, et kohaldu meie puhul. Võibolla otseselt, nii nagu Jeesus selle rikkale mehele esitas, ei kohaldugi, aga see peaks siiski esitama väljakutse meie püüdlustele, tarbimismustritele, varahaldusele ning vabameelsusele.
Rahateenimine on üks asi, selle pillav enese tarbeks kulutamine hoopis teine. Kui palju me tegelikult vajame? Ja mil määral saame kindlustada, et nii läbi süstemaatilise, kui ka spontaanse annetamise, oleme vabad himustamisest ja ahnusest?
Jeesuse poole pöörduti kui “Hea õpetaja” poole (s 18). Loomulikult oli Ta hea, kuid Ta oli palju rohkem teadlik Jumala headusest kui enda omast (s 19). Taoline mitteeneseteadlik headus on märk tõelisest headusest, sellisest, mida meiegi võiksime õigusega “himustada” enestele. On ju Jumalal kõik võimalik teha.
Selle kommentaari autor: Nigel Wright