Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 18:31-43
Jeesus kuulutab taas ette oma surma ja ülestõusmist31Aga võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast,
32sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse,
33ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.”
34Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet.
Jeesus tervendab pimeda35Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres.
36Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla.
37Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda.
38Ja ta hüüdis: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!”
39Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta jääks vait. Tema aga karjus veelgi enam: „Taaveti Poeg, halasta minu peale!”
40Jeesus jäi seisma ja käskis pimeda enese juurde tuua. Aga kui pime tema juurde tuli, küsis Jeesus temalt:
41„Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?” Tema aga ütles: „Issand, et ma jälle näeksin!”
42Ja Jeesus ütles talle: „Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!”
43Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades. Ja kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.
Kui palume Jumalat, siis on suureks abiks, kui teame mida täpselt palume. Enamasti on meie palved nii segased, et me ei tunneks oma palvete vastust ära ka siis kui see meile otse näkku vaataks. Võib ette kujutada, et Jeesus ju teadis, mida pime kerjus, kes Tema järele kisendas, soovis Tema käest (s 41)? Too mees tahtis saada nägijaks ning ta ka sai selleks. On hea ja õige paluda ning küsida täpselt, sest siis saame kiita Jumalat, kui meile antakse. “Teil ei ole, sest te ei palu” ütleb Jaakobus (Jk 4:2). Nägemise tagasisaanud mehest sai Jeesuse järgija (s 43).
Kutsudes Jeesust Taaveti pojaks ning teda järgides (s 38-39), näitas pime mees üles erilist mõistmist. Need olid messiaanlikud tiitlid. Paljud juudid olid kaua oodanud, et üks nende hulgast, Taaveti suguharust , saab olema see, kes vabastab nad rõhumise alt (Js 9:7). Ning nad vaatasid õigusega Jeesuse poole - ometi milliseks üllatusek Jeesus osutus! Pole ime, et jüngrid ei suutnud seda kuidagi oma peadesse mahutada (s 34).
Ta oli tõesti Messias, aga selline, kes tegi ise enda otsused ja määras definitsioonid. Ja see Messias oli juba teel oma viimsesse peatuspaika Jeruusalemma - et saada pilgatud, haavatud, täissülitatud, pekstud ning tapetud ( s 32, 33). Nimekiri kõigest sellest, mis teda ees ootas osutus vägagi tõele lähedaseks, sest enamik asju jusrt nii ka sühdis.
Ainuke veri, mida see Messias oli valmis valama - oli Tema enda veri. Pühakirja kohtade hulgas, mis Temas täitusid oli ka Js 53 peatükk, kus räägitakse kannatavast Sulasest kes ….kannatab teiste asemel, sureb ning lepitab - ning Issand tahab pikendada tema päevi (Js 53:4-6, 10).
Et seda kõike mõista, peavad me silmad olema pärani avatud.
Selle kommentaari autor: Nigel Wright